Ajalugu
-
„KES SEE JÜRI RUMM ON?”
Vastvalminud linateoste kõrval jõuab üha sagedamini ka Eesti ekraanidele filme, mille sünniaeg jääb digitehnoloogiate-eelsesse ajastusse. Mida kaugemale tagasi ajas minna, seda keerulisemaks, aga ka põnevamaks võib nende tänase publiku ette…
-
ANSIS EPNERSI FILMID. SPORDI SUURSÜNDMUSTEST
Proloog Ansis Epnersist kui spordifilmide autorist kujunes läti spordiajakirjanike jaoks omamoodi fenomen. Kui lugeda Epnersi spordifilmide kajastusi läti ajakirjanikelt, näeme, kuidas nende käekäigule filmifestivalidel kaasa elati, nagu ka läti sportlaste…
-
LAPS KUI PÜHADUS. TEINE ESSEE LEIDA LAIUSEST
Leida Laiuse loomingus on paar püsimotiivi, mis domineerivad enamikus tema töis. Esiteks laps, kes on alati püha. See on olnud üks filmikunsti kirjutamata reegleid ning eks vasta see ka meie,…
-
FILMIKUNST JA MAALIKUNST I
Kui filmikunstist räägitakse kui liikuvate piltide kunstist, siis on pildi all enamasti mõeldud fotot. Roland Barthes nimetas fotograafilist kujutist koodita teateks, kuid lisas kohe juurde, et „fotograafiline teade on kontinuaalne…
-
NÄITLEJA HÄÄL JA KÕNE RUUMIS
(Algus TMK 2023, nr 3) Pärast taasiseseisvumist on eesti teater ja teatripedagoogika hakanud tihedamalt kokku puutuma lääneliku, angloameerika teatritraditsiooniga. Kultuuridevahelist lähenemist häälepedagoogikale uuriv lavastaja ja hääleõpetaja Tara McAllister-Viel viitab…
-
KOKAIINIMÄED JA KULDSED VIHMAD — BALLID HOLLYWOODIS 1920. AASTATEL JA HILJEM
Plahvatuslik, värvikas ja šokeeriv kolmetunnine film „Babülon” („Babylon”, 2022) näitab Hollywoodi pahupoolt ja kuulsuse kaduvust. Lavastaja Damien Chazelle kogus „Babüloni” jaoks materjali viisteist aastat. Tema suureks inspiratsiooniallikaks võib pidada Kenneth…
-
VANA KULD III
Filmil „Värvilised unenäod” (1974, režissöörid Virve Aruoja ja Jaan Tooming) on meie filmiloos erandlik koht. Läbi lapseilma lopsaka loomisfantaasia, mängus ja improvisatsioonis spontaanselt sündiva on püütud tabada inimeseks olemise sügavamat…
-
PSÜÜHILISI REALITEETE KUJUTAV MUUSIKATEATER
Wolfgang Amadeus Mozarti ooper „Idomeneo”. Giambattista Varesco libreto, loodud André Campra ooperi „Idoménée” Antoine Danchet’ libreto alusel. Dirigent: Risto Joost. Lavastaja: Veiko Tubin. Kunstnik: Reili Evart. Valguskunstnik: Ritšard Bukin. Koreograaf:…
-
TARKOVSKI „HOFFMANNIAANA” JA „STALKER”. TALLINNFILMI „KEISRI HULLUD” II
(Seoses Arvo Iho raamatuga „Stalkeri võtted Eestis”. Tallinn: Cumulus Projekt, 2022.) „Stalkeri” võtetel: Andrei Tarkovski fantaseerib. Juuni algus 1977. Soovide täit(u)mine — ilma fantastikata, sovetlikult Arvo Iho raamatust loeme: „1976.…
-
ANDREI TARKOVSKI „HOFFMANNIAANA” JA „STALKER”, TALLINNFILMI „KEISRI HULLUD” I
(Seoses Arvo Iho raamatuga „Stalkeri võtted Eestis”. Tallinn: Cumulus Projekt, 2022.) Tänavu aprillis täitus Andrei Tarkovski sünnist üheksakümmend aastat. See pole küll veel mingi auväärne topeltnullidega number, aga Tarkovski on…
-
FILMIHELI HARIDUSE ESIMESED KOLM AASTAKÜMMET
Nagu iga tehnoloogiaga seotud valdkond nii on ka filmiheli ise, ja seega ka selle õpetamine teinud viimase kolmekümne aasta jooksul hüppeid ja pöördeid. Esimene helioperaatorite/helirežissööride õpe oli kui õpikute virna…
-
FILMIÕPE LÄBI AASTATE KUI MITME MUUTUJAGA VÕRRAND JA OLMEPILTE „AEGADE ALGUSEST” TEHNIKASPETSIALISTI VAATEVINKLIST1
Kui mina filmikooli jõudsin, olid tunnid juba alanud. Nimelt alustasin ma oma tööd seal 1997. aasta jaanuaris, aga kool käivitas õppetöö juba septembris 1996. Tol ajal oli selle nimeks filmi…
-
FILMIPRODUKTSIOONI ERIALA VÄLJAKUTSED
Kui 2005. aastal pöörduti minu poole ettepanekuga aidata kaasa mõelda erialapõhise filmiõppe teemal, oli mul selja taga kahe esimese täispika mängufilmi tootmine produtsendina, enne seda 10-aastane kogemus erinevates rollides võtteplatsil…
-
KUNST ON ELU, FILM ON UNENÄGU
Mind kutsus BFMi kunstiajalugu õpetama Jüri Sillart. Olime head sõbrad juba 1968. aastast, kui Jüri oli minu mehe, operaator Anton Muti assistent filmi „Katused ja korstnad” juures. Meid sidus armastus…
-
„FILMI SAAB TEHA KA PÜKSIRIHMALE” EHK 30 AASTAT EESTIKEELSET FILMIHARIDUST1
(Vaata samal teemal ka fotoalbumit TMK kodulehel olevast Fotonurgast) Sel aastal möödub 30 aastat eestikeelse filmihariduse algusest. Kui vaadata üle õla tagasi ja kissitada silmi, muutuvad piirjooned selgemaks (see silmade…
-
EESTIKEELSE FILMIHARIDUSE ALGUSEST
(Avaldame veidi lühendatult uuesti filmihariduse 20 aasta juubeliks kirjutatud meenutuse.) 1970. aastaist oli Eesti Kinoliidus korduvaks kõnede teemaks eestikeelse filmihariduse vajalikkus, kuid kahekümne aasta jooksul midagi konkreetset ette ei võetud.…
-
VANA KULD II. OLÜMPIAREGATI FILM „TALLINN 80”
(Vt ka TMK 2022, nr 5) „Tallinn 80” (1980).1 Režissöörid: Andres Sööt, Valentin Kuik. Stsenaristid: Valentin Kuik, Andres Sööt. Operaatorid: Andres Sööt, Mihkel Ratas, Nikolai Šarubin, Jüri Garšnek, Peeter Ülevain,…
-
FILM KUI WUNDERWAFFE II:
(Algus TMK 2022, nr 5) Kuidas on võimalik, et surmaheitluse agoonia lõppfaasis riik suudab viia oma filmitööstuse hüperdraivi? Saksa filmitööstus oli näidanud oma uskumatut vastupanu reaalsusele juba varemgi, 1920. aastate…
-
SOOME RAHVUSBALLETT 100 II
Algus TMK 2022, nr 5 Soome ballett külma sõja päevil: nõukogude mõjusfääris, juhte vahetades Pärast sõda jäi Soome Nõukogude Liidu huviorbiiti ja sealses poliitikas oli tugev positsioon sotsiaaldemokraatidel ja…
-
FILM KUI WUNDERWAFFE I: SAKSA FILMITÖÖSTUS AASTAL 1945
Filmikunst tõestab oma tõelist elujõulisust surmaheitluses ja kunagi ajaloos pole filmikunst pidanud omandama selliseid relvafunktsioone nagu Saksamaal Teise maailmasõja lõpukuudel. Filmitööstus oli viimane Saksamaa tööstusharu, mis pidas vastu „tunnini null”,…
-
TALLINNFILMI MUUSIKATOIMETAJA IGAPÄEVATÖÖST II
(Algus TMK 2022, nr 3) Kas Eestis võiks olla filmimuusika loomise õpe? Muidugi! See on niivõrd spetsiifiline muusikaala; keegi pole kuskil meile seda õpetanud. Kõik need heliloojad, kes näiteks…
-
MILLISEID TEATEID ME SAADAME OMA ESIVANEMATELE
Peep Puks saab aprillis 82-aastaseks. Ega see olegi teab mis vanus meie vanema põlvkonna filmitegijate hulgas, kus Arvo Kruusement saab kohe 94, Rein Raamatul ja Rein Maranil käib 91. ja…
-
TALLINNFILMI MUUSIKATOIMETAJA IGAPÄEVATÖÖST I
Alustasin 2021. aasta kevadel EMTAs aine „Muusika filmis” lugemist, mille käigus küsiti mu käest korduvalt kõikvõimalikke üksikasju eesti filmide muusika kohta. Pidin tõdema, et ega sel teemal eriti infot pole,…
-
Režissöör-operaator Illis-Vahur Vets valib oma sündimise päevaks Prantsuse Vaba-riigi rahvuspüha 14. juuli ja aastaks 1938. Ning ta on uhke, et tema sünnipäeva tä-histatakse Pariisis tänaseni sõjaväeparaadiga Champs-Élyséel. Siinsel pildil on ta aastal 1965 Kuressaares.ENN SÄDE FOTOALBUM 6. Illis Vets — päris algus
Režissöör-operaator Illis-Vahur Vets. Illis Vets on üks neid Eesti filmimehi, kes ei ole tulnud suure kärina ja mürinaga siinsele filmimaastikule ennast teostama. Küll aga sätib ta sihi filmi poole üsna…
