Artiklid
-
GODARD’I „PÕLGUS”, MALLE’I „ERAELU”, CLOUZOT’ „TÕDE” JA BARDOT
Brigitte Bardot’le (snd 28. IX 1934) kuulub kindel koht prantsuse filmikunsti ajaloos. Esimese staarina ületas ta kõik piirid, mõjutas tavasid ja moode, tekitades šokilaine kogu maailmas. Uued käitumisnormid tähistasid uusi…
-
JUMALIK INSIPIRATSIOON, LOOJA VABADUS JA DRAMATURGIA REEGLID II
Algus TMK 2025, nr 6 Simm sirgub Simmiks Oma esimeses täispikas filmis, taas ajastudraamas ja ajaloofilmis „Ideaalmaastik” (1980; stsenarist Karl Helemäe, aluseks tema jutustus „Kevadkülvi volinik”), rebib Simm end…
-
MIDA TEEVAD LÜHIKESED FILMID?
Richard Linklateri uues filmis „Nouvelle Vague”, mis esilinastus 78. Cannes’i filmifestivalil, kõlab Jean-Luc Godardi kehastava Guillaume Marbecki suust provokatiivne väide: „Lühifilmid pole filmid ja filmitegija pole tõeline filmitegija, kui ta…
-
NÄHTAMATU FILMIS EHK KUIDAS KIRJELDADA NINA. XI
Osalesin paar aastat tagasi Pimedate Ööde Filmifestivali vestluspaneelis pealkirjaga „The Art of Translation: Communication between Director and Composer”. Paneeli sisuks oli küsimus, miks ikkagi on režissööridel nii raske heliloojatele oma…
-
JUMALIK INSPIRATSIOON, LOOJA VABADUS JA DRAMATURGIA REEGLID I
Tõnis Pilli üheksaminutises portree-, intervjuu- ja tudengidokis „Peeter Simm, räägime filmist” (2015) ütleb Simm otsekui oma kreedona: „Kunstiteost hinnatakse nende reeglite järgi, mis looja on endale seadnud, mitte nende järgi,…
-
MEREMEHED, KRIMINAALID JA ROKKARID
Filmis „Metskapten” (1971, režissöör Kalju Komissarov) seilab laev Fortuna. Pildil Fortuna madruste tätoveeringute kavandid. Kunstnik Jüri Arrak. Eesti Ajaloomuuseum Tänu tätoveeringute populaarsusele on neid võimalik tänapäeval märgata inimeste argielus, mistõttu…
-
PALLAS 2.0
Sel aastal tähistab oma 20. sünnipäeva Eesti kõige rahvusvahelisem kunstkäsitöö kool, mille vaade elule oli juba tema sünnihetkel sama kosmopoliitne kui Pallasel. Balti Filmi- ja Meediakool ehk BFM, nagu seda…
-
VANA KULD VI. „KEEGI EI TAHTNUD SURRA” (1966) JA BRUNO O’YA. METSAVENNAD VERSUS BANDIIDID
„Keegi ei tahtnud surra”. Tehtud Leedus 1965./1966. aastal, režissööriks ja stsenaristiks Vytautas Žalakevičius. Filmil on Eestigagi väga tugevad sidemed. Teist peaosa Banionise Vaitkuse kõrval mängib meie mõistatuslik Bruno O’Ya, kes…
-
KULTUURILISE NÜGIMISE VÕIMALIKKUS ELANIKE KÜBERKAITSEVÕIME TÕSTMISEL
Ülevaade Üha sageneva küberintsidentide arvu tõttu, millest paljud on seotud inimlike eksimustega, püüavad valitsused koos partnerorganisatsioonidega luua turvakampaaniaid, et parandada kodanike turvakäitumist. Siiski pole teada, kui edukad on need kampaaniad…
-
CORTINA D’AMPEZZO 1956 JA OLÜMPIAFILM
„Vertigine Bianca”, 1956. Režissöör Giorgio Ferroni. 1. 2026. aasta XXV taliolümpiamängude korraldajateks valiti teatavasti Milano ja Cortina d’Ampezzo. Rahvusvaheline Olümpiakomitee otsustas nende linnade kasuks 2019. aastal. Põhja-Itaalias Dolomiitides asuv Cortina…
-
MIDA TEHISINTELLEKT MEILE TÄHENDAB
Tehisintellekt on hetkel paljudes aruteludes üks populaarsemaid märksõnu, eriti seoses 2023. aastal alanud võidujooksuga teksti- ja pildiloomemudelite turule toomises. Praegust tehisintellekti puudutavat avalikku arutelu iseloomustavad eelkõige asjastatud metafoorid, mis kitsendavad…
-
KUIDAS PORTRETEERIDA FILMI?
Mis on film? Filmilindile talletatud kujutise projektsioon. Kui on nii, siis me „vaatame filmi”. Ja võib lisada, et filmiks nimetame vahel ka filmilinti, võib täpsustada, milline on standardi järgi kaadrite…
-
KAS TEHISINTELLEKT LOOB VÕI TOODAB?
Veel mõni aasta tagasi poleks keegi uskunud, et arvuti kirjutab täisväärtusliku ajaleheartikli või komponeerib täiesti kuulatava meloodia. Põhjus, miks tehisintellekt nii palju entusiasmi või ka paanikat tekitab, seisneb minu väitel…
-
KAS KINO SAAB TEHA AINULT ARHAILISEST ELUVIISIST?
Filmikunsti sünnihetkel oli igapäevaellu jõudev uusim tehnoloogia kinematograafia suurim sõber. On raske kujutada ette midagi kinolikumat kui vendade Lumière’ide „Rongi saabumisest” tuntud auruvedur, mis kannab endas kõiki mõjuvaks visuaalseks elamuseks…
-
EKA ANIMAOSAKONNA ANIMA OTSINGUIL
EKA animatsiooniosakond saab tänavu 18-aastaseks. Selle aja jooksul on osakonnas palju muutunud. Vahetunud on juhtkond, endistest õpilastest on saanud õpetajad, joonisfilm on kolinud paberilt arvutiekraanile ning suurenenud on 3D-animatsiooni osatähtsus.…
-
ANIMATSIOONIST ON MÕTTEID
Õigluse otsinguil Punane vaip, lõppematud, pimestavalt eredad kaamerate välgud, tormilised ovatsioonid ja suur huvi režissööride, näitlejate ja teiste filmitegijate vastu. Vaid mängufilmitegijate vastu, mitte animatsiooni. Huvitav ja paradoksaalne, sest… Ma…
-
ANIMATSIOON POLE NII JUBE
Mis see nüüd ikkagi on? Ei saa aru Animatsioon on tohutult kirju ja mitmekülgne nähtus, mida on raske üheselt määratleda. Kust üldse algab animatsioon, kus ta lõpeb? Enamus inimesi ütleksid…
-
ADAPTATSIOONI NÄITED EESTI ANIMATSIOONIS
Adaptatsioon on animatsioonis üks huvitavamaid kaasamõtlemise ja koostöö vorme. Ühelt poolt on see austusavaldus alusteksti loojale, teisalt võimaldab alusteksti mõtestatud edasiarendust. Adaptatsioon annab võimaluse kaasajastada ja märgata teoseid, mis muidu…
-
LOODUSE JA TEHNOLOOGIA SÜMBIOOS EESTI ANIMATSIOONIS
Animatsiooni mõiste on tugevalt seotud animismi ehk hingeusuga. Samuti animatismiga, mille järgi kõigel on vägi ning mille tõttu kõik on elus. Animatsioonis on see kindlasti võimalik. Animaator on jumal, kes…
-
MUST VÄRV JA EESTI ANIMATSIOONI TEGELASKUJUD
Värv köidab tähelepanu, sellel on võime rahustada või ärritada ja selle abil saab saata vaatajale mõjuva sõnumi. Animatsioonis ei ole miski juhuslik, nii on ka värvivaliku küsimus oluline ja huvitav.…
-
MATI KÜTI „LABÜRINDI” VAATAMISEL TEKKINUD MÕTTED
Oli järjekordne eesti animatsiooni ajaloo loeng, vaatasime filme, viskasime mõne nalja, vahetasime mõtteid. Luubi all oli autor Mati Kütt. Millegipärast meenub mulle pärast seda loengut ikka ja jälle Küti film…
-
EKA anima
Teater. Muusika. Kino on läbi aastakümnete lennanud kotkana eesti kultuurimaastiku kohal, et teravdatud pilgul tabada tulevikutegijaid ja -suundumusi, et neid esile tuua ja kõrgustesse tõsta (rubriik „Persona grata”) ja viimaks…
-
PÕGUS PILK CATHERINE DENEUVE’I LIIKUMISELE FILMIMAAILMAS JA AJAJÄRGULE, MIL SEE ALGAS
Prantsusmaa 1960. aastatel 1960-ndad tähistasid põhjalike muutuste perioodi ühiskonnas, hõlmates tööstuse revolutsioonilist arengut, uut autoajastut, täiesti uusi vaateid, yé-yé-muusikat ja -elustiili, üldist entusiasmi ja heaolu paranemist. Uus laine filmikunstis nägi…
-
GULAGIST GLASNOSTINI — NÕUKOGUDE MITTEKONFORMISTLIK KUNST
„Kunst ja külm sõda”. Režissöör ja stsenarist: Sandra Jõgeva. Produtsendid: Anu Veermäe-Kalda ja Kristiina Davidjants. Operaatorid: Elen Lotman ja Aivo Rannik. Lisavõtete operaatorid: Jako Krull, Jaan Kristjan Utno, Igor Ruus…
