Kino
-
VASTAB JAAN TALLINN
Jaan Tallinn juunis 2024. Sophie Sheinwaldi foto Kuidas sattusite tegelema TI [tehisintellekti, ingl k AI] ja sellega seotud ohtudega? Esimene kokkupuude algelise tehisintellektiga oli 1990-ndatel Bluemoonis. Tegelesin umbes kümme aastat…
-
EKA ANIMAOSAKONNA ANIMA OTSINGUIL
EKA animatsiooniosakond saab tänavu 18-aastaseks. Selle aja jooksul on osakonnas palju muutunud. Vahetunud on juhtkond, endistest õpilastest on saanud õpetajad, joonisfilm on kolinud paberilt arvutiekraanile ning suurenenud on 3D-animatsiooni osatähtsus.…
-
ANIMATSIOONIST ON MÕTTEID
Õigluse otsinguil Punane vaip, lõppematud, pimestavalt eredad kaamerate välgud, tormilised ovatsioonid ja suur huvi režissööride, näitlejate ja teiste filmitegijate vastu. Vaid mängufilmitegijate vastu, mitte animatsiooni. Huvitav ja paradoksaalne, sest… Ma…
-
ANIMATSIOON POLE NII JUBE
Mis see nüüd ikkagi on? Ei saa aru Animatsioon on tohutult kirju ja mitmekülgne nähtus, mida on raske üheselt määratleda. Kust üldse algab animatsioon, kus ta lõpeb? Enamus inimesi ütleksid…
-
ADAPTATSIOONI NÄITED EESTI ANIMATSIOONIS
Adaptatsioon on animatsioonis üks huvitavamaid kaasamõtlemise ja koostöö vorme. Ühelt poolt on see austusavaldus alusteksti loojale, teisalt võimaldab alusteksti mõtestatud edasiarendust. Adaptatsioon annab võimaluse kaasajastada ja märgata teoseid, mis muidu…
-
LOODUSE JA TEHNOLOOGIA SÜMBIOOS EESTI ANIMATSIOONIS
Animatsiooni mõiste on tugevalt seotud animismi ehk hingeusuga. Samuti animatismiga, mille järgi kõigel on vägi ning mille tõttu kõik on elus. Animatsioonis on see kindlasti võimalik. Animaator on jumal, kes…
-
The Academy of Motion Picture Arts and Sciences will present a new digital restoration of “Who Framed Roger Rabbit” in celebration of the film’s 25th anniversary on Thursday, April 4, at 7:30 p.m. at the Samuel Goldwyn Theater in Beverly Hills. Pictured: Roger Rabbit and Bob Hoskins in WHO FRAMED ROGER RABBIT, 1988.ANIMATSIOON KUI MEEDIUM, MITTE KUI ŽANR
Külastades erinevaid filmiteemalisi veebilehti (nt Letterboxd, Imdb jne) ja muuseume või ka inimestega niisama rääkides olen märganud, et animatsiooni mõistetakse pigem žanri kui meediumina. Populaarses kasutuses kirjeldab žanr kirjanduse, muusika …
-
ENN SÄDE FOTOALBUM 45
Vaata kui huvitav: paljud tulevad läbi filmiklubide! Minu tulevane kolleeg ja filmikriitik Sulev Teinemaa sebib alguses TPI filmiklubis. Olav Neuland „sünnib” Tallinna filmiamatööride klubis. Isegi Vladimir Karasjov alustab Siberis Tomski…
-
Jaagul jääb palju asju pooleli, peaeksperdi-aastad on selles mõttes ju tagasilöök, mil ise filme teha ei saa. Poeg Johannes loodab koondada tema kirjatööd raamatuteks. Jõudu selleks!JAAK LÕHMUST MÄLETADES
Eestlased Cannes’i filmifestivalil. Karlo Fungi erakogu foto Jaak Lõhmuse ärasaatmisel ütles Riho Västrik vestluses, et juba on väga väheks jäänud neid, kel eesti ja maailma filmiajalugu veel rikkalt teadmistepagasis. Netist…
-
MUST VÄRV JA EESTI ANIMATSIOONI TEGELASKUJUD
Värv köidab tähelepanu, sellel on võime rahustada või ärritada ja selle abil saab saata vaatajale mõjuva sõnumi. Animatsioonis ei ole miski juhuslik, nii on ka värvivaliku küsimus oluline ja huvitav.…
-
MATI KÜTI „LABÜRINDI” VAATAMISEL TEKKINUD MÕTTED
Oli järjekordne eesti animatsiooni ajaloo loeng, vaatasime filme, viskasime mõne nalja, vahetasime mõtteid. Luubi all oli autor Mati Kütt. Millegipärast meenub mulle pärast seda loengut ikka ja jälle Küti film…
-
FILMITEGEMINE ON MEELDIV KANNATUS
Anu-Laura Tuttelberg. Virge Vierteki foto „Töö oleks igav, kui poleks väljakutseid,” sõnab animafilmilavastaja ja nukumeister Anu-Laura Tuttelberg, kellel võttis viis aastat, et valmis saada poeetiline 11-minutine nukufilm „Linnud läinud”, mis…
-
EKA anima
Teater. Muusika. Kino on läbi aastakümnete lennanud kotkana eesti kultuurimaastiku kohal, et teravdatud pilgul tabada tulevikutegijaid ja -suundumusi, et neid esile tuua ja kõrgustesse tõsta (rubriik „Persona grata”) ja viimaks…
-
MTÜ FILMIUURIJATE SELTS LOOMISE KUTSE
Hea sõber ja kolleeg, Tallinna Ülikoolis toimunud 1. Eesti humanitaarteaduste aastakonverentsil aset leidnud filmiteaduste ümarlaua taga kohtus Teisi Ligi kutsel üks väike seltskond inimesi, keda ühel või teisel põhjusel…
-
PÕGUS PILK CATHERINE DENEUVE’I LIIKUMISELE FILMIMAAILMAS JA AJAJÄRGULE, MIL SEE ALGAS
Prantsusmaa 1960. aastatel 1960-ndad tähistasid põhjalike muutuste perioodi ühiskonnas, hõlmates tööstuse revolutsioonilist arengut, uut autoajastut, täiesti uusi vaateid, yé-yé-muusikat ja -elustiili, üldist entusiasmi ja heaolu paranemist. Uus laine filmikunstis nägi…
-
GULAGIST GLASNOSTINI — NÕUKOGUDE MITTEKONFORMISTLIK KUNST
„Kunst ja külm sõda”. Režissöör ja stsenarist: Sandra Jõgeva. Produtsendid: Anu Veermäe-Kalda ja Kristiina Davidjants. Operaatorid: Elen Lotman ja Aivo Rannik. Lisavõtete operaatorid: Jako Krull, Jaan Kristjan Utno, Igor Ruus…
-
HEADUSE TRILOOGIA
Ma olen ikka mõelnud, milles seisneb Oskar Lutsu fenomen, miks me aina ja aina hoiame au sees tema Paunvere-epopöad. Jutustus „Kevade” valmis 20. sajandi algupoolel ja kirjeldab koolielu 19. sajandi…
-
VASTAB JOHN ALTMAN
Viimase PÖFFi žüriisse kuulus mees, kelle kohta on tema tagasihoidlikkuse tõttu öeldud „varjatud mees” — hidden man. John Altman on filmihelilooja, arranžeerija, dirigent ja saksofonist. Tema paljude auhindade hulka kuuluvad…
-
ÜMARLAUD „EESTI FILMITEADUSE TULEVIKUVISIOON(ID)”
Eesti filmiteadust on aastaid vaevanud akadeemilise järelkasvu puudus, alarahastatus ja teadlikkuse vähesus valdkonnas tehtavast. Sellega seoses toimus 12. aprillil Tallinna Ülikoolis Eesti humanitaarteaduste konverentsi raames ümarlaud „Eesti filmiteaduse tulevikuvisioon(id)”, mille…
-
MUSKETÄRIDE KADUMINE. NIMI JA NIMETAMINE
Alexandre Dumas’ „Kolmes musketäris” (1844) ütleb Porthos oma võitluse põhjenduseks: „Mina võitlen sellepärast, et ma võitlen.” Me saame aru, et nii ei saaks iial öelda d’Artagnan, Athos ega Aramis, ainult…
-
PERSONA GRATA AURELIA AASA
Kohtume Aurelia Aasaga ühel hiliskevadisel laupäeva õhtul Fotografiska kohvikus. Aurelia saabub intervjuule säravroosa velvetülikonna ja sama särava naeratusega. Hiljuti Sirbi veergudel eesti animafilmi kaitseingliks tituleeritud produtsendi nimi on ilmselt paljudele…
-
MEES NAINE JA PÄIKESESÜSTEEM
Enne kui rääkida Priit ja Olga Pärna ühisest loomingust, tuleks heita pilk Priit Pärna joonisfilmide maailma. See maailm on olnud alati selgelt äratuntav nii visuaali kui autori poolest. Kui öeldakse, et…
-
TENDERI LENNUKOOLI ÜKSIKÜRITAJAD
Priit Tender on meite animatsioonimaastikul tegutsenud varsti ümmargused kolmkümmend aastat. Tema filmid — muuseas enamik neist on vaadatavad portaalis Arkaader — on pälvinud tähelepanu ja tunnustust nii kodus kui kaugemal…
-
HÜPERFANTASTILISE PILGUGA KAANONITE POMMITAJA JA FILMIKUNSTI DIILER MARK COUSINS
3. veebruaril pidas briti filmitegija Mark Cousins Tallinnas Artise kinos dokumentaalfilmide festivali „Docpoint” raames meistriklassi loovusest ja filmikunstist. Pärast energiast pulbitsevat loengut ja vahetult enne publikuga kohtumist tema filmi „Minu…
