MAAGIAST

Aprill, 2021

Arvo Nuuti meenutades

ANNELY AHI

Vaatan mälus filmi oma lapsepõlvest.

 

Pime, juhtmeid ja igasuguseid nimetuid asju täis tuba. Toa keskel heledas prožektorivalguses seisab suur laud. Laual on kaks nukku. Nukud ei ole tavalised, vaid nukufilmi nukud. Laua ääres seisan toolil mina, väike tüdruk, näitleja. Toas on peale minu veel kaks inimest. Minu isa, kes nukkude ja minuga mängib, ja kena suur rahulik mees Arvo. Tema liigutab kolmel jalal seisvat musta kasti, millel on ees suur ümar klaas ja taga pulk, millest kinni hoitakse, et kasti liigutada. Räägitakse vaikselt ja rahulikult, õhk on täis salapära, me tegeleme võlumisega.

 

Sõidan nädalavahetusel maale isa-ema juurde. Mõtlen teel lapsepõlvele, mõtlen maagiale, mõtlen maagidele ja sellele, kelleks neid Vikipeedia artiklites nimetatakse. Olen tänulik.

 

Räägime isaga Arvost.

 

„Ta oli suur mees, tundus alati kolme meetri pikkune,” mõtiskleb isa. „Nii töö mõttes kui eraelus.”

 

„Kujuta nüüd ette, me olime väga noored mehed ilma erilise hariduseta ja tulime Nukufilmi kokku tegema täiesti uut asja, millest keegi midagi ei teadnud. Kõike õppisime ja avastasime töö käigus kohapeal. Eks Moskvas muidugi koolitati kinoinimesi ka, režissööre ja operaatoreid. Aga nukufilmil on oma eripära, omad trikid just tehnilise poole pealt. Arvo õppis raamatutest ja katsetamisega nii palju, et ta oli kaameraga osavam kui Moskva filmikoolist tulnud operaatorid. Me olime kõik tema üle uhked. Lõppude lõpuks tulime ju koos omal alal mitmel korral n-ö maailmameistriks, võitsime auhindu.

Ja ta oli väga osav oma töös ka teise poole pealt. Meil oli kaks režissööri, Tuganov ja Pars, täiesti erineva käekirjaga loojad. Nad tegid filme vaheldumisi, teineteise järel. Tuganov oli nõudlik, algusest peale kindla nägemusega, Pars oli loomingulisem, otsis ja tegi muutusi töö käigus. Arvo liikus ühe meeskonnast teise meeskonda sujuvalt, vaikselt ja kindlalt. Kõik olid temaga alati rahul ja tal ei tekkinud kummagagi erimeelsusi.

Vaidlemine on loomingus ju normaalne. Sa peadki kogu aeg uut otsima, leiutama ja pakkuma. Kõik pakuvad ja kellegi nägemus peab lõpuks peale jääma. Istutakse maha, võetakse kohvid ja läheb tuliseks tõestamiseks, vahel tundide kaupa. Arvo kuulas alati teema ära, viis ennast variantidega kurssi ja mingil hetkel läks lihtsalt vaikselt toast välja. Pärast tegi nii, nagu võitja tahtis.

 

Välja arvatud see, et ta oli pikem.”

 

Vaatame isaga mälus uut filmi.

 

Arvo Nuut 1960. aastatel. Tõnu Talivee foto

 

Ruum on sama, pime stuudiotuba täis tehnikat, valgusteid ja juhtmeid. Keskel on valgustatud laud. Kaamera on suunatud sedapuhku ülevalt alla otse lauale, okulaar ei asu mitte objektiivi vastas, vaid kaamera küljel. Toas on kolm meest: režissöör Tuganov, operaator Arvo ja nukujuht. Kaamera kõrgus on seatud kaameramehe järgi. Nukujuht paneb stseeni laual paika ja küsib teistelt: „Kas nii?” Arvo vaatab kaamerasse, ütleb: „Jah, nii võib” ja annab siis koha Tuganovile. Tuganov on filmi autor ja seega otsustaja. Kuna tema on pisut lühem, laseb ta kaamera nupust veidi allapoole, et oleks mugav vaadata. Mõtleb ja muudab pisut. Ütleb nukujuhile: „Ma mõtlesin nii.” Nukujuht on veel lühem mees. Tema jaoks on nurgas väike pink. Ta võtab pingi, astub sellele ja vaatab kaamerasse. Kõik peab ju saama nii, nagu Tuganov tahab. Siis antakse koht tagasi Arvole, kes tõstab kaamera nupust uuesti pisut kõrgemale, vaatab sisse, mõtleb ja teeb ettepaneku asja veel pisut tehnilistel põhjustel muuta. Loovutab koha Tuganovile. Tuganov tuleb ja laseb kaamera enda kõrgusele, vaatab ja nõustub Arvo ettepanekuga, teeb vajaliku muudatuse laual. Näitab tehtut nukujuhile ja annab edasised juhtnöörid. Loovutab siis koha Arvole, kes tuleb ja muudab taas pisut kaamera kõrgust kõrgemale, et oleks mugav tööd teha. Keegi seejuures kunagi ei maini, et kaamera vaatepunkt nüüd tegelikult erineb režissööri omast — vahe on ju väike. Siin toas räägitakse rahulikult ja asjalikult, siin enam ei vaielda.

 

„Kas ta sellepärast saigi Nukufilmi direktoriks, et ta oskas inimestega nii hästi hakkama saada?” küsin isa käest.„Nojah,” vastab isa. „Ajad ju muutusid, tuli uus riik, rahasid Moskvast enam filmidele ei jagatud, kõik tuli ümber korraldada. Kõigile oli selge, et ainult Arvo saab seda kõike teha, ja nii me ta valisime. Ta oli selleks ajaks ka produtsendi, vana nimega filmidirektori tööd proovinud.”

 

„Arvo jäi alati rahulikuks, igas olukorras,” räägib isa edasi. „Mäletan ühte korda, kui läksime väikese seltskonnaga õhtul pimedas Arvo juurde koju. Ta elas siis Kopli liinidel. Oli palgapäev ja olime selle tähistamiseks paar napsu võtnud. Keegi polnud purjus, olime kõik nii vaesed, et ei saanudki ennast baaris purju juua. Keegi ei tahtnud siiski õhtut lõppenuks lugeda ja koju minna, niisiis panime rahad kokku ja ostsime baarist napsupudeli kaasa. Olime ülemeelikus tujus ja viskasime nalja. Kopli liinidele oli tol ajal ohtlik minna, võis kergesti peksa saada. Tuligi meile pimedas tänaval vastu noor vene mees, veel tükk maad suurem kui Arvo. Õnneks oli ta Arvoga tuttav, ütles lahkelt tere ja küsis siis: „Kuule Arvo, ega sul midagi kaasas pole?” Arvo ütles rahulikult, et on küll, ja koukis kallihinnalise pudeli taskust välja, keeras korgi pealt ning ulatas mehele. Mees võttis kergelt kõikudes pudeli vastu ja jõi siis paari lonksuga tühjaks. Kõik olid rabatud, keegi ei öelnud sõnagi. Mees ulatas viisakalt pudeli Arvole ja kukkus sinnasamasse maha. Arvo vaatas pudelit ja ütles vaikselt: „Nii need kombed meil siin on.” Kõik said aru, et õhtu on nüüd lõppenud. Jäeti head aega ja mindi koju.”

 

Vaatan oma isa, kõigest paar aastat noorem kui Arvo Nuut, aga jutust liigutatud ja elevil. „See kõlab nii läägelt, kui räägitakse kellestki nii palju head, eriti kui see inimene on just surnud. Aga nii see on, Arvo oli suurem mees kui kõik teised. Oleme talle kõik võlgu,” ütleb ta.

 

Kuid Arvo ei olnudki tavaline inimene, ta oli üks maagidest. Maag ise võib toast lahkuda, kuid maagia jääb sinna alles, see on hävimatu.

 

Arvo Nuut

1961 Filmistuudio Tallinnfilm nukufilmide osakonna operaatori assistent

1964–1989 operaator

1989–1992 produtsent

1992–2013 Nukufilm OÜ direktor ja produtsent

Eesti edukaim filmimees

Kirglik kalamees