Hea sõber ja kolleeg,

 

Tallinna Ülikoolis toimunud 1. Eesti humanitaarteaduste aastakonverentsil aset leidnud filmiteaduste ümarlaua taga kohtus Teisi Ligi kutsel üks väike seltskond inimesi, keda ühel või teisel põhjusel võib kutsuda filmiteadlasteks või filmiuurijateks.

Ümarlauas tuli jutuks, nagu ikka, ka eesti filmiteaduse nukravõitu seis. Muu hulgas juhtisid mitmed osalejad tähelepanu katusorganisatsiooni puudumisele ning kuidagi spontaanselt tekkis sealsamas mõte, et tuleks luua MTÜ Eesti Filmiuurijate Selts, mis aitaks koondada sarnaselt mõtlevat ja tegutsevat, aga seni üsna laiali pihustunud seltskonda. Et tekiks mingi kehand, mille alt saaks nii infot vahetada, ühiselt konverentse-seminareüritusi korraldada, võidelda filmiteaduse staatuse eest ühiskonnas (näiteks filmiteaduse arvamine rahvusteaduste hulka) kui ka tulevikus Eesti Filmi Instituudile ja muudele institutsioonidele võimalikuks partneriks olla. Eelkõige aga selleks, et tuua kokku tasakesi kasvavat noorte uurijate seltskonda, kes sooviks ja tahaks filmiteemale pühenduda.

Käesolevaga saadame meie, ümarlaual osalenud, välja pudelkirja. Kui internetimeri uhub selle teate kellegi kaldale, kes sooviks hüpata laeva peale nimega MTÜ Eesti Filmiuurijate Selts, siis palun andke oma huvist märku siin: https://forms.gle/pcr7txyFnXyLu2wY7

Vastanutega võtame mõne aja pärast ühendust ja anname teada, kus ja millal toimub esimene huviliste kokkutulek.

 

ELEN LOTMAN

EVA NÄRIPEA

HANNA MARIA AUNIN

KATRE PÄRN

STEN KAUBER

TEET TEINEMAA

TEISI LIGI

Samal teemal

TEATRIELUST ME TUSAMEELE TALVES

Trükist tuli järjekordne läinud teatriaastat summeeriv-peegeldav kogumik „Teatrielu 2024” (koostajad Tambet Kaugema, Madli Pesti, Eesti Teatriliidu väljaanne). Korraliku tellise…

PERSONA GRATA MATTIAS MÄLK

„Esimesel sisseastumiskatsel animaõppesse sain null punkti, aga oli tore näha teisi omavanuseid noori sama asjaga tegelemas. Sain kohe aru, et…

ÖELDA VÕI MITTE ÖELDA

Kaljo Kiisa viimane film „Suflöör” (1993) on üks 1990. aastate mõtlemapanevamaid eesti filme. Mitte üheselt mõjuvamaid ja suurt publikuhulka kõnetavamaid, seda…

KALJO KIISK JA KOOLITUNNID

Kaljo Kiisa loomingut on aegade jooksul vaagitud üksjagu, tänuväärselt ja põhjusega. Andres Laasik kirjutab elulooraamatut „Kaljo Kiisk. Ikka hea pärast”…
Teater.Muusika.Kino