Artiklid
-
PEATÜKK RAAMATUST „EALES EI LEIA ALGUST”
Meie foto ja filmi suurmeister Rein Maran saab 13. septembril 90-aastaseks. Selle austust vääriva tähtpäeva puhul avaldame ühe peatüki peatselt ilmuvast raamatust „Eales ei leia algust”. Üks pool sellest raamatust…
-
NÄHTAMATU FILMIS EHK KINO IGATSEB VAATAJAT
TMK pöördus mitme siinse filmikunstiga seotud inimese poole sooviga, et nad kirjutaksid meie ajakirjale teemal „Nähtamatu filmis”. Avalugu on filmirežissöör Vallo Toomlalt. Kino on võrratu kunstiliik, mis kätkeb endas…
-
TAASKASUTUS OOPERIS: FILMIKUNSTI TIPPTEOSED TEATRILAVAL
Ooperimaja oli esimene muusikaasutus maailmas, mis avas uksed laiale publikule. 17. sajandi Veneetsiast alguse saanud ooperielu kulmineerus 19. sajandi teisel poolel. Verdi ja Wagneri ülemvõimu all oli ooperi hiilgeajastu, kuid…
-
KAHTLUSTE VARJUD: FILM NOIR’ILIKKUS SÕJAJÄRGSES EESTI MÄNGUFILMIS IV
(Vt ka TMK nr 2, 3 ja 4, 2021) Propagandapained 1940.–1950. aastate eesti filmis 1944. aastal vallutas Punaarmee Eesti tagasi ja siin taaskehtestati nõukogude okupatsioonivõim. Järgnesid uued repressioonid, mis jätkusid…
-
KAS FILM TAPAB TEATRI?
Pealkirjas esitatud küsimus tundub retooriline või lausa mõttetu. On ju kino leiutamisest möödas juba sada kakskümmend kuus aastat, teatrimõtte arengut pole see aga pidurdanud, pigem vastupidi — on lisanud uusi…
-
NARRIKULJUSED JA SÜDAMETUNNISTUS
„Millest tekivad triibud?” Autor, lavastaja, kunstnik, muusikaline kujundaja: Urmas Vadi. Kostüümikunstnik: Triinu Pungits. Valguskunstnik: Priidu Adlas. Etenduse juht: Kadri Pajula. Osades: Indrek Sammul, Inga Salurand, Kristo Viiding. Eesti Draamateatri esietendus…
-
TEATER PAKUB TÖÖD AUDIOVISUAALI SPETSIALISTILE — KÜMNE AASTA PÄRAST
Kui mõelda tänapäeva teatrite heli-, video- ja valgustehnilisele olukorrale, siis tüüpiliselt on see umbes selline: teatris töötavad valgustehnik, helitehnik ja mõnel juhul videotehnik. Igaühel neist on oma konkreetsed ülesanded, vastavalt…
-
XENA, BUFFY JA KAPTEN MARVELI FEMINISM JUUDITI NAHAS
Andrus Kivirähk, „Juudit”. Lavastaja: Aare Toikka. Kunstnik: Pille Jänes. Valguskunstnik: Sander Põllu. Videokunstnik: Sander Põldsaar. Helilooja ja muusikaline kujundaja: Ardo Ran Varres. Osades: Henessi Schmidt, Ingrid Margus, Tanel Saar, Margo…
-
KAS RAHVUSOOPERI ESTONIA JUURDEEHITUS ON VÕIMALIK?
Vestlusringis Ott Maaten (Rahvusooperi Estonia peadirektor), Arvo Volmer (Rahvusooperi Estonia loominguline juht), Linnar Looris (Eesti Rahvusballeti kunstiline juht), Marina Kesler (koreograaf), Rauno Elp (ooperisolist, bariton), Toivo Tammik (arhitekt, arhitektuuribüroo Ansambel…
-
PERSONA GRATA KAITSEVÄE ORKESTER
„Türgis on väidetavalt maailma vanim sõjaväeorkester. Vaatamata kõigile vapustustele selles riigis ja mujal jätkab orkester oma traditsioone ning Türgi armee võimsuses pole kahtlust. Meie suutsime kaitseväe taasloomisel saada endale maailmatasemel…
-
„KUI ON SÕJAOLUKORD JA SA VÕID IGA HETK SAADA KUULI, SIIS SA HAKKAD MÕTLEMA ELU JA SURMA PEALE. SEE LIHTSALT ON NII.”
Eesti kaitseväe kaplaniteenistus loodi 22. II 1919, mil Eesti sõjavägede ülemjuhataja kindralmajor Johan Laidoneri käskkirjaga nr 76 pandi alus väliõpetajate ja -preestrite institutsioonile. Tollal tegutsesid nii õigeusklikud kui luterlikud kaplanid.…
-
VASTAB LINNAR LOORIS
Eesti Rahvusballeti kunstiline juht Linnar Looris lõpetas Tallinna Balletikooli 2001. aastal ja oli seejärel Estonia teatri balletisolist kuni 2005. aastani; pärast seda tantsis ta ühe hooaja Birminghami Balletis ning kuni…
-
KRIISIAJA MÕTTEVIIS
Viimastel nädalatel on rohkesti kõneainet pakkunud plaan kaotada kaitseväe koosseisuline orkester ja kaplaniteenistus. Ei hakka seda teemat siinkohal omalt poolt pikemalt lahkama, käesolevas ajakirjanumbris teevad seda vastava eriala eksperdid. Asjasse…
-
VASTAB KAIE KÕRB
Kaie Kõrb aprillis 2021. Harri Rospu foto Sa tulid Tallinna Koreograafiakooli õppima Kohila Keskkoolist, esimesse klassi läksid aga hoopis väiksesse Hageri kooli. Kas oli raske kohaneda? Hageri 8-klassilises koolis…
-
SEITSE PIMEDAT SELGELTNÄGIJAT TEATRISAALIS
Ma näen, aga näha ei oska veel mõnda, et märkaksin kõike, kuid pime ma pole, võin loota — tean siiski, kus suunas on päike. Daisy Lappard Aprillikuise TMK avaveerg…
-
TEATRIUUENDUS EI HÜÜA TULLES
Eesti teatri ajaloos on Tartu teatavasti mitme murrangu kodu, teenäitajate tegevuspaik. Ent kuidas elab Tartu teater praegu? Ühtpidi voolas mullu suvel ju peale korralik kogus värsket verd1, teisalt näitavad Tartus…
-
ÜLEKANTUD TEATER
Alles see ju oli — vaid veidi enam kui aasta tagasi —, kui teatris käimine tähendas ennekõike tõepoolest kohale minekut. On ehk imekspandavgi, et mõiste „voogteater” nii kiirelt käibele võeti…
-
HELIDISAIN KLASSIKALISES MEEDIAS JA VIDEOMÄNGUDES — ERIPÄRAD JA SARNASUSED
Filmi vaadates või videomängu mängides oleme enamasti niivõrd keskendunud ekraanil toimuvale, et helitausta nüansid jäävad sageli märkamata. Samas mängib heli tänapäeval olulist rolli nii videomängudes kui ka traditsioonilise meedia allikates,…
-
KATALAANI TEATRI PEEGELDUSED EESTI LAVAL
Katalaani näitekirjandust on vähehaaval, aga oluliste sammudena eestindatud juba pisut üle kümne aasta ja sama kaua on Eesti Draamateatris mängitud mõnda Jordi Galcerani teost. Ükski teine tänapäevane Hispaania kuningriigi dramaturg…
-
TORMILINE TEEKOND NOORE PEADIRIGENDIGA XI
Algus TMK 2018, nr 10 ja 12; 2019, nr 3 ja 6; 2020, nr 4, 5, 6 ja 9; 2021 nr 4 Peeter Lilje: „10 aastat peadirigent ühes orkestris…
-
GEOFOONIA — BIOFOONIA — ANTROPOFOONIA
Bernie Krause’i „The Great Animal Orchestra. Finding the Origins of Music in the World’s Wild Places” („Suur loomade orkester. Maailma metsikuis paigus muusikaalgeid avastades”) on populaarne raamat, mille 2012. aastal…
-
RUDOLPH MUMME TEGEVUSEST TARTU MUUSIKAELUS 1844–1859
Muusikateadlane Karl Leichter on eristanud 19. sajandi muusikategelasi K. Mummet Viljandis ja R. Mummet Tartus (Leichter 1991: 28, 29, 119). Leichteril Tartuga seostatud „gümnaasiumi muusikaõpetaja ja dirigent R. Mumme” (Leichter…
-
„PÄRAND”. ANU RAUA VÄRVILINE ILMARUUM LOODUSE JA KULTUURI ÜHENDAJANA
„Pärand. Anu Raud”. Režissöör, stsenarist, operaator, muusikaline kujundaja ja monteerija: Erle Veber. Droonikaadrid: Madis Reimund. Produtsent: Erik Norkroos. Helirežissöör: Harmo Kallaste. Helisalvestaja: Mart Kessel-Otsa. Dokumentaalfilm, portreefilm, värviline, kestus 75 min.©…
