Ajalugu
-
GODARD’I „PÕLGUS”, MALLE’I „ERAELU”, CLOUZOT’ „TÕDE” JA BARDOT
Brigitte Bardot’le (snd 28. IX 1934) kuulub kindel koht prantsuse filmikunsti ajaloos. Esimese staarina ületas ta kõik piirid, mõjutas tavasid ja moode, tekitades šokilaine kogu maailmas. Uued käitumisnormid tähistasid uusi…
-
MIKS SEE TOOTS SIND REBIS?
Algus TMK 2025, nr 6 Tantsid partorgi pilli järgi Kui pärast Stalini surma muutusid kultuuriolud ENSVs üldiselt vabamaks ja filmegi hakati rohkem tegema, siis filmitegijate suhtumine tantsu muutus aina sallimatumaks.…
-
JUMALIK INSIPIRATSIOON, LOOJA VABADUS JA DRAMATURGIA REEGLID II
Algus TMK 2025, nr 6 Simm sirgub Simmiks Oma esimeses täispikas filmis, taas ajastudraamas ja ajaloofilmis „Ideaalmaastik” (1980; stsenarist Karl Helemäe, aluseks tema jutustus „Kevadkülvi volinik”), rebib Simm end…
-
MIKS SEE TOOTS SIND REBIS?
Filmi ja tantsu vahel võib leida põhimõttelisi erinevusi, aga ka vähemalt sama suuri sarnasusi. Mõlemad põhinevad liikumisel. Mõlemad kätkevad endas loomingulist vabadust, kuid ka paika pandud reegleid. Aga nii tantsimisel…
-
JUMALIK INSPIRATSIOON, LOOJA VABADUS JA DRAMATURGIA REEGLID I
Tõnis Pilli üheksaminutises portree-, intervjuu- ja tudengidokis „Peeter Simm, räägime filmist” (2015) ütleb Simm otsekui oma kreedona: „Kunstiteost hinnatakse nende reeglite järgi, mis looja on endale seadnud, mitte nende järgi,…
-
MEREMEHED, KRIMINAALID JA ROKKARID
Filmis „Metskapten” (1971, režissöör Kalju Komissarov) seilab laev Fortuna. Pildil Fortuna madruste tätoveeringute kavandid. Kunstnik Jüri Arrak. Eesti Ajaloomuuseum Tänu tätoveeringute populaarsusele on neid võimalik tänapäeval märgata inimeste argielus, mistõttu…
-
VANA KULD VI. „KEEGI EI TAHTNUD SURRA” (1966) JA BRUNO O’YA. METSAVENNAD VERSUS BANDIIDID
„Keegi ei tahtnud surra”. Tehtud Leedus 1965./1966. aastal, režissööriks ja stsenaristiks Vytautas Žalakevičius. Filmil on Eestigagi väga tugevad sidemed. Teist peaosa Banionise Vaitkuse kõrval mängib meie mõistatuslik Bruno O’Ya, kes…
-
TPI FILMIKLUBI KUI UNIKAALNE KULTUURIFENOMEN
Näitus Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu klaasgaleriis 14. november 2024 – 31. jaanuar 2025 Tallinna Tehnikaülikooli muuseumi klaasgaleriis toimus 14. novembril 2024 TPI Filmiklubi tegevusele pühendatud näituse „TPI Filmiklubi. Keelatud filmid” pidulik…
-
CORTINA D’AMPEZZO 1956 JA OLÜMPIAFILM
„Vertigine Bianca”, 1956. Režissöör Giorgio Ferroni. 1. 2026. aasta XXV taliolümpiamängude korraldajateks valiti teatavasti Milano ja Cortina d’Ampezzo. Rahvusvaheline Olümpiakomitee otsustas nende linnade kasuks 2019. aastal. Põhja-Itaalias Dolomiitides asuv Cortina…
-
KAS TEHISINTELLEKT LOOB VÕI TOODAB?
Veel mõni aasta tagasi poleks keegi uskunud, et arvuti kirjutab täisväärtusliku ajaleheartikli või komponeerib täiesti kuulatava meloodia. Põhjus, miks tehisintellekt nii palju entusiasmi või ka paanikat tekitab, seisneb minu väitel…
-
ENN SÄDE FOTOALBUM 45
Vaata kui huvitav: paljud tulevad läbi filmiklubide! Minu tulevane kolleeg ja filmikriitik Sulev Teinemaa sebib alguses TPI filmiklubis. Olav Neuland „sünnib” Tallinna filmiamatööride klubis. Isegi Vladimir Karasjov alustab Siberis Tomski…
-
Jaagul jääb palju asju pooleli, peaeksperdi-aastad on selles mõttes ju tagasilöök, mil ise filme teha ei saa. Poeg Johannes loodab koondada tema kirjatööd raamatuteks. Jõudu selleks!JAAK LÕHMUST MÄLETADES
Eestlased Cannes’i filmifestivalil. Karlo Fungi erakogu foto Jaak Lõhmuse ärasaatmisel ütles Riho Västrik vestluses, et juba on väga väheks jäänud neid, kel eesti ja maailma filmiajalugu veel rikkalt teadmistepagasis. Netist…
-
PÕGUS PILK CATHERINE DENEUVE’I LIIKUMISELE FILMIMAAILMAS JA AJAJÄRGULE, MIL SEE ALGAS
Prantsusmaa 1960. aastatel 1960-ndad tähistasid põhjalike muutuste perioodi ühiskonnas, hõlmates tööstuse revolutsioonilist arengut, uut autoajastut, täiesti uusi vaateid, yé-yé-muusikat ja -elustiili, üldist entusiasmi ja heaolu paranemist. Uus laine filmikunstis nägi…
-
GULAGIST GLASNOSTINI — NÕUKOGUDE MITTEKONFORMISTLIK KUNST
„Kunst ja külm sõda”. Režissöör ja stsenarist: Sandra Jõgeva. Produtsendid: Anu Veermäe-Kalda ja Kristiina Davidjants. Operaatorid: Elen Lotman ja Aivo Rannik. Lisavõtete operaatorid: Jako Krull, Jaan Kristjan Utno, Igor Ruus…
-
HEADUSE TRILOOGIA
Ma olen ikka mõelnud, milles seisneb Oskar Lutsu fenomen, miks me aina ja aina hoiame au sees tema Paunvere-epopöad. Jutustus „Kevade” valmis 20. sajandi algupoolel ja kirjeldab koolielu 19. sajandi…
-
POSTLUDIUM: Pioneeripõlvkonnast professionaalsuseni
Nende märkmete eesmärk on anda üldine ülevaade 1980. aastate arengutest vanamuusika skeenel. Tegemist on minu isikliku vaatenurgaga, kuid ma püüan mainida kõiki olulisi töid, millest ma teadlik olen. Ma loodan,…
-
ENN SÄDE JA TMK FOTONURK
Kes vähegi eesti filmilooga kursis, see teab ka Enn Sädet. Kes aga ei tea, neid juhatan siinkohal TMK kodulehele internetis. Seal, meie avalehelel paremal pool, reas ülevalt alla on mõned…
-
ORIGINAALSUSEST JA PIRAATLUSEST PSEUDO-IDA KULTUURITURUL: BALLETI „KORSAAR” VÄRVIKAS AJALUGU II
Algus TMK 2023, nr 11 Petipa-järgsed lisandused „Korsaarile” Petipa-järgne „Korsaari” uuenduste/täienduste aeg sai alguse Moskvas, kus 1912. aastal proovis balletti taaselustada uuendusmeelne Aleksandr Gorski, kelle lavastus peaosades Jekaterina Geltzeri…
-
ENN SÄDE FOTOALBUM 38. Heinalised „Kodukülast”
Varakevadel 1969 toovad Peep Puks ja Peeter Tooming toimetusse Osvald Toominga lühikese käsikirja „Koduküla”. Osvald Tooming, Peetri ja Jaani isa, on keerulise elulooga kirjanik, istunud vangis nii saksa kui vene…
-
VANA KULD IV. „VEELINNURAHVAS” (1970) JA „KARJALA RUNOD” (1970)
(Vt ka TMK fotonurk. Enn Säde fotoalbumid nr 29 ja 30) I „VEELINNURAHVAS”. DEBORA VAARANDI JA LENNART MERI FILMIMATK KARJALASSE Olen just valmis sättinud uued TMK fotonurga albumid, nr…
-
ENN SÄDE FOTOALBUM 37. Doldrums ehk tuulevaikus. „Metskapteniga” Mustal merel
Sellele filmile sattumine on Filmivana mingi kentsakas apsakas, ausalt. 1971. aasta juunis olen paberite järgi veel Eesti Telefilmis ja lõpetan neljaseerialist „Lindpriid”. Poolteist aastat põnevat ja keerulist helitööd, neli täispikka…
-
ENN SÄDE FOTOALBUM 36. Kahe Antsu pildid
Üks piltnikest on siiski Hans, Hans Roosipuu. (Eraelus ikka ja jälle Roosipuu Ants. Näidake mulle tavaeestlast, kes hobust hhhobusena välja ütleb! Kui ta just professor Higgins pole.) Teine on sünnist…
-
MART SAARE KLAVERIPRELÜÜDID — EESTI ALGUPÄRASE HELIKUNSTI MODERNISTLIK AVANG
Mart Saare (1882–1963) klaveriprelüüdide näol on tegemist omamaise hinnatud klassikalise klaveriliteratuuriga, mis on ilmunud trükis ja kuulatav paljude interpreetide tõlgenduses. Sellele vaatamata on helilooja prelüüdižanri loomeuurimusliku tervikkäsitluse käigus ilmnenud uusi…
-
KES HOOLITSEB EESTI FILMIPÄRANDI EEST?
Kohtume suve palavaimal päeval kunagise nõukogude sõjaväelaste vangla ruumides tegutsevas Rahvusarhiivi filmiarhiivis Ristiku tänaval meie rahvusliku filmipärandi käekäigu eest hoolitsevate institutsioonide esindajatega. Eva Näripea juhib filmiarhiivi, mille põhiülesanne on talletada…
