Ajalugu
-
ÖELDA VÕI MITTE ÖELDA
Kaljo Kiisa viimane film „Suflöör” (1993) on üks 1990. aastate mõtlemapanevamaid eesti filme. Mitte üheselt mõjuvamaid ja suurt publikuhulka kõnetavamaid, seda kindlasti mitte. Kuid üks vastandlikke reaktsioone tekitavamaid linateoseid kindlasti.…
-
Õppejõud Kiiska õnnitleb erialaeksami järel Maria Joffe.KALJO KIISK JA KOOLITUNNID
Kaljo Kiisa loomingut on aegade jooksul vaagitud üksjagu, tänuväärselt ja põhjusega. Andres Laasik kirjutab elulooraamatut „Kaljo Kiisk. Ikka hea pärast” (2017, Ekspress Meedia) tutvustades nii: „Kaljo Kiisa jälg eesti filmikunstis…
-
Kaljo Kiisk episoodilises rollis enda lavastatud filmis „Hullumeelsus”, 1968. Allikas: Enn Säde fotoalbum nr 51KIISK KUI PRAKTIK JA LÄBIRÄÄKIJA —TEEKOND „HULLUMEELSUSENI”
Kaljo Kiisa filmiloomingut on võimalik mõista kui järkjärgulist loomingulist teekonda, milles lavastaja otsib oma stiili ja väljendusvõimalusi nõukogude süsteemi tingimustes. Selle retke mõtestamiseks on viljakas toetuda kahele teoreetilisele vaatenurgale —…
-
Kaljo Kiisk novembris 2005. Harri Rospu fotoKALJO KIISA EBATAVALINE ELU
Selle aasta 3. detsembril täitus sada aastat Kaljo Kiisa sünnist ja detsembrikuu TMK kinoosa ongi pühendatud talle. Enn Säde fotoalbumi nr 51 „„Kõigest ei peagi aru saama!” — Kaljo Kiisk.…
-
Operaator Jüri Garšnek, vägesid juhatab Kaljo Kiisk. Kuressaares, või loomulikult Kingissepas, 1965. aastal. „Me olime 18-aastased” — Kaljo peiarlik film sinimustvalge lipuga!ENN SÄDE FOTOALBUM 51. „KÕIGEST EI PEAGI ARU SAAMA!” — KALJO KIISK. PEHMED MEMUAARID
Pärnu poisina pole ma näinud Kaljot teatrilaval kasvõi kuulsat Tootsi tegemas, kuigi me mõnikord oma Koidula-kooliga ikka tegime teatridessante pealinna. Sedasi sai isegi „Deemon” Georg Otsaga Estonias ära vaadatud, küllap…
-
Lindpriide” võtetel. Maur — Mikk Mikiver ja Meeri — Ada Lundver on lapsepõlvesõbrad. Mauril on raha vaja.EESSAARE AADUST KARASJOVINI. PANTOMIIMIST DOKTORI RINDADENI
Selle aasta 21. juulil esitleti Tartus dokumentaalfilmi „Lindprii” (režissöörid Peeter Brambat ja Liina Keevallik) Vladimir Karasjovist — mehest, kelle loominguline vabadus Nõukogude Eestis lõppes sunnitud pagulusega ning kes taotles ametlikult…
-
„Tulivesi”. Hilda — Epp Eespäev ja Alex — Jaan Tätte.Tõnu Talivee foto Filmiarhiivi kogustTANTSUSTSEENID EESTI FILMIDES
(Algus TMK 2025, nr 10) Tantsitab seda va piirivalvurinolkiÜheksakümnendate eesti filmidesse ilmus tendents kujutada naist alama olevusena. Naisega tantsimine oli mehele alandav tegevus. Õige mees ei tantsi. Vastupidi, ta lükkab…
-
HEINO PARS. POEETILISI NÄGEMUSI ANIMEERITUD MAAILMAST
Heino Pars oli režissöör, kelle animafilmid on vaatajaid võlunud ja nende maailma rikastanud 1960. aastatest tänapäevani. Ükskõik, kas tema tähelepanu all olid mesilased, seened, motorollerid või naelad, andis ta oma ainevallale…
-
„Miks see Toots sind rebis?” „Kevade”. Köster — Endel Ani ja Teele — Riina Hein.Kaader filmistMIKS SEE TOOTS SIND REBIS?
Tantsustseenid eesti filmides (Algus TMK 2025, nr 6 ja 7–8) Katku Jüri poeg tantsib ennast sinu talusse peremeheks 1970-ndatel muutus suhtumine tantsu taas positiivseks, kuid mitte enam primitiivsel tuljaku-kaerajaani tasemel.…
-
GODARD’I „PÕLGUS”, MALLE’I „ERAELU”, CLOUZOT’ „TÕDE” JA BARDOT
Brigitte Bardot’le (snd 28. IX 1934) kuulub kindel koht prantsuse filmikunsti ajaloos. Esimese staarina ületas ta kõik piirid, mõjutas tavasid ja moode, tekitades šokilaine kogu maailmas. Uued käitumisnormid tähistasid uusi…
