Artiklid
-
EKA ANIMAOSAKONNA ANIMA OTSINGUIL
EKA animatsiooniosakond saab tänavu 18-aastaseks. Selle aja jooksul on osakonnas palju muutunud. Vahetunud on juhtkond, endistest õpilastest on saanud õpetajad, joonisfilm on kolinud paberilt arvutiekraanile ning suurenenud on 3D-animatsiooni osatähtsus.…
-
ANIMATSIOONIST ON MÕTTEID
Õigluse otsinguil Punane vaip, lõppematud, pimestavalt eredad kaamerate välgud, tormilised ovatsioonid ja suur huvi režissööride, näitlejate ja teiste filmitegijate vastu. Vaid mängufilmitegijate vastu, mitte animatsiooni. Huvitav ja paradoksaalne, sest… Ma…
-
ANIMATSIOON POLE NII JUBE
Mis see nüüd ikkagi on? Ei saa aru Animatsioon on tohutult kirju ja mitmekülgne nähtus, mida on raske üheselt määratleda. Kust üldse algab animatsioon, kus ta lõpeb? Enamus inimesi ütleksid…
-
ADAPTATSIOONI NÄITED EESTI ANIMATSIOONIS
Adaptatsioon on animatsioonis üks huvitavamaid kaasamõtlemise ja koostöö vorme. Ühelt poolt on see austusavaldus alusteksti loojale, teisalt võimaldab alusteksti mõtestatud edasiarendust. Adaptatsioon annab võimaluse kaasajastada ja märgata teoseid, mis muidu…
-
LOODUSE JA TEHNOLOOGIA SÜMBIOOS EESTI ANIMATSIOONIS
Animatsiooni mõiste on tugevalt seotud animismi ehk hingeusuga. Samuti animatismiga, mille järgi kõigel on vägi ning mille tõttu kõik on elus. Animatsioonis on see kindlasti võimalik. Animaator on jumal, kes…
-
MUST VÄRV JA EESTI ANIMATSIOONI TEGELASKUJUD
Värv köidab tähelepanu, sellel on võime rahustada või ärritada ja selle abil saab saata vaatajale mõjuva sõnumi. Animatsioonis ei ole miski juhuslik, nii on ka värvivaliku küsimus oluline ja huvitav.…
-
MATI KÜTI „LABÜRINDI” VAATAMISEL TEKKINUD MÕTTED
Oli järjekordne eesti animatsiooni ajaloo loeng, vaatasime filme, viskasime mõne nalja, vahetasime mõtteid. Luubi all oli autor Mati Kütt. Millegipärast meenub mulle pärast seda loengut ikka ja jälle Küti film…
-
EKA anima
Teater. Muusika. Kino on läbi aastakümnete lennanud kotkana eesti kultuurimaastiku kohal, et teravdatud pilgul tabada tulevikutegijaid ja -suundumusi, et neid esile tuua ja kõrgustesse tõsta (rubriik „Persona grata”) ja viimaks…
-
PÕGUS PILK CATHERINE DENEUVE’I LIIKUMISELE FILMIMAAILMAS JA AJAJÄRGULE, MIL SEE ALGAS
Prantsusmaa 1960. aastatel 1960-ndad tähistasid põhjalike muutuste perioodi ühiskonnas, hõlmates tööstuse revolutsioonilist arengut, uut autoajastut, täiesti uusi vaateid, yé-yé-muusikat ja -elustiili, üldist entusiasmi ja heaolu paranemist. Uus laine filmikunstis nägi…
-
GULAGIST GLASNOSTINI — NÕUKOGUDE MITTEKONFORMISTLIK KUNST
„Kunst ja külm sõda”. Režissöör ja stsenarist: Sandra Jõgeva. Produtsendid: Anu Veermäe-Kalda ja Kristiina Davidjants. Operaatorid: Elen Lotman ja Aivo Rannik. Lisavõtete operaatorid: Jako Krull, Jaan Kristjan Utno, Igor Ruus…
