Artiklid
-
ORIGINAALSUSEST JA PIRAATLUSEST PSEUDO-IDA KULTUURITURUL: BALLETI „KORSAAR” VÄRVIKAS AJALUGU I
Käesolevat artiklit ajendas mind kirjutama „Korsaari” väga kirju ja rohkem anekdootidele kui faktidele tuginev ajalugu. Algupärasest „Korsaarist” on säilinud vähe, kuid seda esitatakse siiski klassikalise balleti kullafondi kuuluva teosena, mainides…
-
VEEL KORD ROLLILOOMEST BALLETIS
Tänapäeva Eestis saab tantsust rääkida peamiselt teatri kontekstis. Seda käsitletakse nii vormiliselt kui sisuliselt kontseptsiooni loova, täiendava ja rikastava vahendina lavateose loomisel, kuid samas ka näitleja ja/või tantsija väljendusvahendina. Tantsumaastiku…
-
TEE TÖÖD, SIIS TULEB KA TÄHENDUS
Sõltumatu Tantsu Lava avas tantsukriitika uurimise residentuuri, mis julgustab analüüsima tantsukunsti lavastusi ja koreograafide loomingut. Soovijaid oli 26, välja valiti viis huvilist, kes kõik leidsid avaliku tagasisidestamise põneva ja hädavajaliku…
-
SOOME RAHVUSBALLETT 100 III
Algus TMK 2022, nr 5–6 Vene garnisoniteatrist uude majja Doris Laine ja Jorma Uotineni eestvedamisel 1984. aastal algas Soome Rahvusballetis uus ajajärk, paljude lühiajaliste juhtide järel palgati rahvusballeti uueks…
-
SOOME RAHVUSBALLETT 100 II
Algus TMK 2022, nr 5 Soome ballett külma sõja päevil: nõukogude mõjusfääris, juhte vahetades Pärast sõda jäi Soome Nõukogude Liidu huviorbiiti ja sealses poliitikas oli tugev positsioon sotsiaaldemokraatidel ja…
-
SOOME RAHVUSBALLETT 100
Teatritantsu sünnist esimeste „Luigetiikide” ja balletikoolituseni George Gé juhtimisel Teatritantsu juured Soomes ulatuvad 19. sajandi teise poolde, nagu ikka koosluses sõna- ja muusikateatriga. 1840. ja 1850. aastatel nähti Helsingis külalisesinemistel…
-
POLITISEERITUD KEHA TANTSUVÄLJAL
Viimastel aastatel üha enam esile kerkinud feministlikest ja kultuuriteoreetilistest tantsuteooriatest lähtudes saab vaadelda, kuidas võimu kohaldatakse ka tantsule; vaadelda ideaalse treenitud keha kontseptsiooni ning hierarhilisi suhteid ja soolisi stereotüüpe, mis…
-
TEINE PILK, TEINE LÄHENEMINE — TEINE ASI1
„Teine asi”. Margaret Tilga foto Üüve-Lydia Toompere ja Siim Tõniste on noored, pastelselt beežid ning sildistatud (NB! kostüümid) sotsiaalse koreograafia huviga loojad. Nende teos „Teine asi” oli korraga nii etenduskogemus…
-
ETENDUSKUNSTID JA KLUBIKULTUUR
Sellest hetkest, mil üks tundmatu inimene kusagil sügaval Wuhani linnas nahkhiire nahka pistis ja ülemaailmse pandeemiaga kulmineeruva lumepalli veerema lükkas, on möödas kaks aastat. Eesti teatrid, sealhulgas etenduskunstidega tegelevad asutused,…
-
AUTORI ROLLIST JA KEELEVAHENDITEST TANTSULAVASTUSI TUTVUSTAVATES TEKSTIDES1
Tantsuanalüüsi ja -ajaloo lektor Kai Valtna ütles festivalil „Uus tants ’13” toimunud sõnavõtus, et kunstnikult oodatakse rituaalseid lugusid ja nüüdiskunstile heidetakse ette, et see on liiga lihtne. Tema sõnul on…
-
LOO JUTUSTAMISEST BALLETIS
Sajanditevanune balletikunst on läbi aegade pidevalt muutunud ja arenenud. Areng toimub spiraali mööda, leides aeg-ajalt koreograafilise keele kaudu huvitavaid sisulisi lahendusi ja siis jälle kaugenedes neist, keskendudes tehnika arendamisele ja…
