Märt-Matis Lille mütopoeetiline lavaline oratoorium „Emajõe sünd” vokaalsolistile, segakoorile, fonogrammile, elektroonikale, löökpillidele (2 mängijat), kandlele, näitlejale ja tantsijatele koos videoga. Helilooja ja muusikajuht: Märt-Matis Lill. Libretist: Valdur Mikita. Lavastaja ja…
Loomingulise ühenduse *birdname balletilavastus „Kurat ja Jumal”. Heliloojad Timo Steiner ja Sander Mölder, lavastaja Teet Kask, videokunstnik-animaator Juho Lähdesmäki, valguskunstnik Margus Vaigur. Osades: Kurat — Kyoshiro Oshima (Jaapan), Jumal —…
Ühiskondlik killustatus, sõjad, konfliktid, piirsituatsioonid ja piiririigid nii välises kui sisemises plaanis on eraldatuse illusiooni äärmuslik kogemine kollektiivses ja individuaalses teadvuses. Sõjad välises maailmas on alguse saanud võitlustest inimeste endi…
Algus TMK 2023, nr 7–8 Tänavuste Eesti muusika päevade juhtlõnga „hing ja vaim” harutades sukeldun järgnevalt üksikteoste maailma festivali kahelt kõige rikkalikumalt kontserdiõhtult. Varju potentsiaal Teekonnal läbi käesolevate murranguliste…
26. aprillist kuni 7. maini kestnud Eesti muusika päevade juhtlõngaks oli valitud fundamentaalsete mõistete paar „Hing ja Vaim”, mis oli jaotatud festivali põhiasupaiga ehk Tallinna — „Hing” — ja Tartu…
Laguneva vana maailmakorra äärekividel tudisedes variseb ühiskonna üks fassaad teise järel. Üks sisukamaid tegevusi on sel ajal pühenduda ehedale kunstile, valgustamaks läbi inimeseks olemise erinevaid tahke ja mõtestamaks loojuva ajastu…
Sügisene „Afekt” ja Ülo Kriguli süntesaatorikontserdi „Synlith” esiettekanne langesid ajas lähestikku. Nüüdismuusikasündmusele „Afekt” andis justkui lõppakordi festivali avakontserdist nädal hiljem kõlanud Olari Eltsi ERSO kava „back to the future” („Tagasi…
I osa TMKs 2017, nr 7-8 Eesti kõlamodernism tõusis tänuväärselt fookusesse tänavuse Lepo Sumera nimelise heliloomingu preemia kaudu, mille laureaat Helena Tulve on üks selle suuna loojaid ja tugisambaid.…
Helena Tulve mõju festivalile „Eesti muusika päevad” on alates tema asumisest kunstilise juhi kohale 2015. aastal olnud intensiivselt kuuldav, nähtav ja tajutav. EMP on igal aastal üllatanud uue huvitava kontseptuaalse…
Märt-Matis Lille ooper „Tulleminek”. Libreto: Jan Kaus ja Märt-Matis Lill. Lavastaja: Taago Tubin (Ugala). Muusikajuht (ja dirigent): Paul Mägi, dirigent Taavi Kull. Kunstnik: Liisa Soolepp. Valguskunstnik: Margus Vaigur (Endla). Elektroonika:…
(Eelmised osad TMKs 2017, nr 1 ja 2) Mitme asjaolu tõttu ilmub viimane osa „Afekti” muljetest Eesti muusika päevade aegu, mille teemaks on sel aastal „Läbi hämaruse” ja mis…
(Algus TMKs 2017, nr 1.) Festival „Afekt” tõi oktoobris 2016 Eestisse Austria helilooja Georg Friedrich Haasi (s 1953), kes on üks tunnustatumaid loojaid tänases uue muusika maailmas, aga Eestis tema…
Eesti heliloojate festivali viieteistkümnes väljaanne astus sel sügisel publiku ette rahvusvahelise nüüdismuusikafestivalina „Afekt” 19.—26. oktoobrini Tallinnas ja Tartus. Võrreldes eelmiste aastatega on rahvusvahelist haaret kõvasti laiendatud ning festivali üleviimine sügisele…
Ardo Ran Varrese lavaline serenaad „Käidi ja külvati varjude seemneid, sest valgus hakkas võrsuma” sopranile, baritonile/kontratenorile ja instrumentaalansamblile Artur Alliksaare tekstile. Lavastaja: Liis Kolle. Valguskunstnik: Oliver Kulpsoo. Kostüümikunstnik: Reili Evart.…
Festivali Eesti muusika päevad olulisus eesti nüüdismuusika Noa laevana suureneb võrdeliselt lagunemis- ja lõhenemisilmingute kuhjumisega ühiskonnas. Tänu EMPile saavad heliloojad võimaluse kirjutada suurtele koosseisudele ning üks tänavusi tähtteoseid, noore helilooja…
Galina Grigorjeva on tõusnud üheks juhtivaks eesti heliloojaks, sellel on sügavale ulatuvad juured. Tema muusikast kiirgub aus ja kompromissitu elava tõe otsing ning väekas ühendus elu terviklikkusega, mis toetub helilooja…
Eesti uue muusika kevadine küllusesarv II (Algus TMKs 2014, nr 6-7.) Ligi sada aastat tagasi kirjutas Austria päritolu šveitsi muusikateoreetik Ernst Kurth oma artiklis „Zum Wesen der Harmonik” („Harmonikaalse…
Eesti uue muusika kevadine küllusesarv I Kõike hingestav puhas teadvus, valgusinformatsioon, millest teatud võnkeprotsesside kaudu on tekkinud kõik inimesele nähtav — see kõike hingestav valgusteadvus on varjul igas…
Nüüdismuusikateatrist II Iga maine nähtus on illusioon ja iga illusioon on avatud värav, mille kaudu võib hing — kui ta selleks valmis on — minna maailma sisemusse, kus sina…
Nüüdismuusikateatrist I Transpersonaalse psühholoogia varamu sarjas ilmuvas Pjotr Uspenski1 raamatus „Imelise otsingul” jõuab eestikeelse lugejani sissevaade müstiku Georgi Gurdžijevi2 filosoofiasse. Üks Gurdžijevi olulisemaid seisukohti oli, et inimesed elavad justkui hüpnootilises…
(Vt ka TMK 2013, nr 5 ja nr 6-7) Vaim on see, mis kannab üht rahvast ja selle kultuuri, vaim oma lõputuis avaldumisvormides. Elu materiaalne ehk nähtav…
Murranguteni jõudmiseks ühiskonnas peavad protsessid sageli arenema absurdini, vint peab saama üle keeratud — selleks, et nihkesolev nähtus tõuseks selgelt ja salgamatult inimeste silme ette. Absurdiga kaasneb aga enamasti ka…
Sissejuhatuseks Kolmteist aastat Eesti kultuuriruumist eemalviibimist on loonud võimaluse näha ja tajuda oma kultuuri teiste silmade ja kõrvadega. Distantsilt vaadates joonistub tervikpilt paremini välja, kui „pildi sees” elades — eripärase,…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.