Kirsi Tykkyläinen töötas Soome Filmifondi juures aastatel 1983–2002, aidates luua ja arendada soome filmi rahvusvahelisi suhteid. Ta oli PÖFFi asutajaliige ja osales oma ametis oleku ajal kõigil festivalidel. Praegu 77-aastane Kirsi on teinud ka näitlejatööd, tehes kaasa nii mõneski Aki Kaurismäki filmis. Nüüd pühendab ta oma aja peamiselt lastelastele, ent PÖFF elab temagi südames.
Kirsi Tykkyläinen koos Tiina Lokiga PÖFFil 2006.
Foto: Rivo Sarapik/PÖFF
Missugused on teie mälestused esimesest PÖFFist?
Me olime väga aktiivsed — nii Soome Filmifond, filmitegijad kui ka filmifestivalide korraldajad. Võtsime Eesti kolleegidega aktiivselt ühendust ja püüdsime suhteid arendada. See sobis meile väga hästi, kui Tiina kutsus ellu filmifestivali. Otsustasime, et loomulikult anname talle igasugust abi, mida tal vähegi vaja läheb.
Esimesel PÖFFil olime koos Aki Kaurismäkiga. Reisisime tollal temaga lakkamatult mööda maailma ja kunagi ei teadnud, mis järgmiseks juhtuma hakkab. Tal on väga eripärane huumor. Mäletan esimese PÖFFi pressikonverentsi — Aki Kaurismäki keelekasutus ja vastamisstiil üllatasid ilmselt nii Tiinat kui ka kõiki teisi kohalviibijaid. Selles peitus omajagu hullumeelsust, aga just see tegi olukorra naljakaks.
Mida nende aastate jooksul sündinust olulisimaks peate?
Kõige tähtsam oli muidugi hoolitseda selle eest, et festivalil näidataks alati parimaid soome filme. Tahtsin, et Tiinal oleks võimalik valida meie filmide hulgast need, mis tema arvates sobivad kõige paremini eesti publikule. Festivali algusaastatel oli selle tähendus eelkõige kohalik, kuid see oli oluline ka kõigile Põhjamaadele, eriti meile, soomlastele, ning samuti teistele Balti riikidele. Me ei tundnud üksteist piisavalt hästi, festival võimaldas üksteist tundma õppida.
Kuidas te festivali arengule kaasa elate?
See, et festivalist on saanud niivõrd suur sündmus, on lausa hämmastav. Häid filme saab näha kõikjal, kuid Tallinnas on alati olnud suurepärane filmiprogramm. Veelgi olulisem on see, et siin saab kohtuda inimestega ning tutvuda Eesti, Läti ja Leedu filmitegijatega. Muidu ei pruugiks nendega üldse kohtuda. Samas on festivali tähendus üksikule soome filmile ja väikesele Põhjamaa filmitööstusele mõnevõrra muutunud. Kui festivalil osalevad filmid kogu maailmast, konkureerivad soome filmid hoopis teistsuguses keskkonnas.
Festivali kasv ja rahvusvaheline haare tähendab aga kahtlemata palju nii Eesti riigile, kultuurielule kui ka kogu Baltikumile ja selle filmikunstile. Soomes tegutseb kaks head rahvusvahelist festivali, kuid need pole kunagi kasvanud nii suureks. Ka Stockholmis toimub hea festival ja Islandil on samuti väga tore festival, kuid needki pole A-kategooria festivalid.
PÖFFi puhul avaldab mulle eriti muljet, kui sihikindlalt see on kasvanud. See on äärmiselt nõudlik töö. Rahastuse leidmine, suhete hoidmine ja arendamine kogu maailmaga ning kõige muu korraldamine pole sugugi nii lihtne, kui kõrvalt võib paista. Ja kui mõelda, et festival toimub Tallinnas, mis pole mingi maailma keskpunkt, eriti aasta kõige pimedamal ajal siin kaugel põhjas, siis avaldab saavutuse ulatus veelgi enam muljet.
Tiina on selle festivali liikumapanev jõud. Ma austan seda saavutust väga ja võin ainult ette kujutada, kui palju tööd ja pingutust see on nõudnud.
Mis teile festivalil eriti meeldib ja mis juhtub teie arvates tulevikus?
Olen festivaliga seotud olnud ja õnneks saan jälle ka kohal käia. Eriti meeldivad mulle professionaalidele mõeldud üritused. Programm on olnud erakordselt hea. Festival aitas mul kujundada väga hea filmimaitse.
Filmitegijad on oma filmide osas väga kirglikud. Igaüks tahab, et just tema filmi näidataks ja mõistetaks. Lõpuks sõltub kõik siiski vaatajast. Nii nagu ilu on vaataja silmades, näeme ka filme erinevalt, sõltuvalt oma kogemustest.
Võib ainult ette kujutada, kui palju keerulisi olukordi tuleb festivalil igal aastal lahendada. Maailma praeguses poliitilises olukorras on see veel raskem, sest alati leidub keegi, kelle arvates on üks või teine otsus vale. Kõik ajavad oma asja ja tahavad, et nende seisukoht peale jääks.
On väga huvitav küsimus, mis saab festivalist edasi. Ma ei julge seda ennustada. Loomulikult loodan, et festivalil on Eestis nii tugev positsioon, et see jätkab sama edukalt ka tulevikus.
Vestelnud ANNIKA A. KOPPEL ja ANARI KOPPEL
