ENN SÄDE FOTOALBUM 40. Pedusaar ja punased kuradid

Selles fotonurgas on peategelaseks Eesti Telefilmi esimene värvifilm „Katused ja korstnad” (1968), nüüdseks kannab see ka esimese eesti revüüfilmi aunimetust. Ma ei hakka huvilist lugejat koormama filmi tehniliste üksikasjadega, seda kõike võib kergesti leida Eesti Filmi Andmebaasist ja filmi saab vaadata ERRi videoarhiivist. Kummatigi ronivad pähe mõned põnevad mõtted. Esiteks sümpaatne ettehaare Eesti Televisioonis: film on värviline, aga televisioon ise ju mustvalge! ETV muutub värviliseks alles detsembris 1972. Teiseks idee teha muusikafilm, kus tegutsevad kuradid ja inglid, nunnad ja mungad. Pealegi punased kuradid! Olgu, käsikirjas on Ülo Vilimaa ja tema õde Aino Himbek ettevaatlikumad, seal kargavad paharetid ja tönnsabad. Toimetus on ideoloogiliselt uinunud, on 1968. aasta leebe Praha kevad ja tegijamehed üritavad piire kombata. Peatoimetaja Endel Haasmaa on otsekui pimedusega löödud ega tea 1921. aasta nõukogude tummfilmi klassikat „Punased saatanad”? (Vist nali.) Pealegi on ju kõik kogenud tegijad — peaosaline Tiiu Randviir on ENSV rahvakunstnik juba 1967. aastast jne. See on operaator Anton Muti esimene värvifilmitöö, aga ta on ka TPI diplomiga keemik! Antoni lesk Elvira (Ella) Mutt räägib mulle täna, kuidas Anton oli võidelnud DDRist välja ORWO toorfilmi, ehkki filmidokumentides pole sellest silpigi. Veel restaureerimata originaalkoopia, mis ERRi videoarhiivis vaadatav (aastast 1968!), on tõesti kobe. Vene negatiivmaterjalilt säärast värvisärtsu ei tuleks.

Muusikafilm eeldab heliloojat? Mis te nüüd, kogu muusika on kompileeritud. (Heino Pedusaar ühel filmi käivituskoosolekul: „Muusika kompileerimine tuli kasuks, seda on valitud väga põhjalikult.”) Kui te loodate lõputiitrites väikestki vihjet autoritele, siis unustage ära! Üksnes Ella Muti koostatud filmi montaažilehel on rida: „Muusika on valitud Eesti Raadio ja Televisiooni fonoteegist”, otsekui annaks see indulgentsi autoriõigustest mööda hiilimiseks. Aga on üks tagavarauks selle ülimalt kahtlase operatsiooni uurimiseks: käsikirja autorid on siin-seal kirja pannud eeldatava muusika autorid ja esitajad, millele toimetus mingit tähelepanu ei pööra. Sest N. Liit ei tunnista rahvusvahelist autoriõigust!? Ettevaatusest on enamik siiski Ida-Euroopa muusikud ja esitajad (Ungari Raadio orkester, Bratislava orkester, Deutschlandsenderi orkester, Berliini Raadio ja  Günther Gollasch, ja veel Peeter Saul…). Aga ka: „Nunnad liiguvad, muusika J. S. Bach, Fuuga do-minoor.” Filmis kõlab tõesti Bach, aga hoopis maailmakuulsa vokaalansambli The Swinger Singers töötluses. Või filmi üks leivanumbreid, punaste kuradite peibutusetendus Glehni palmimajas, põrgus — autoritelt vaid „hoogne ja koomiline  džässipala”. Aitäh kolleeg Jaak Ellingule, see on kõigile tuntud „Tiger Rag (La Rocca)”. On ETV ülim julgustükk pakkuda seda Soome YLEle, kus see tõesti YLE TV2-s märtsikuul 1970 eetris käib, nähtavasti ilma suuremate pahandusteta. Hiljem müüakse see film ka Jaapani, Prantsuse, Saksa LV, isegi USA telelevisse.

Samadel päevadel, mil „kosmilised tüdrukud” ETV maja katusel tantsivad, jõuavad vene tankid Prahasse. Filmi vastuvõtmisel sügisel ollakse telemajas otse kikivarvastel (et jumala pärast seal mingit ideoloogiat ei leiduks!) ja kõik läheb hästi, suisa väga hästi. Film nimetatakse ümber mängufilmiks. Vaid toimetaja Valdeko Tobro on veidi kiuslik — enneolematult sensuaalse tantsu puhul on Juta Lehistet filmitud vast liiga madalalt…

Siinkohal ei mahu ma rääkima „Ahvatluste tunnist”, millest küll mõned pildid Heinolt nähtavale toon. Otse haiglast jahmerdamist selle uue värvilise revüüfilmi ümber mäletan juba minagi — sellelt nõuti erilist „filosoofilist” (loe: ideoloogilist) täpsust ja selle tootmine venis terve aasta pikemaks. Nii et esilinastus (mustvalges eetris!) oli 1. jaanuaril 1971 öösel kell 2.13!

Leia veel huvitavat lugemist

Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Sirp
Õpetajate leht
Täheke
Looming
Vikerkaar
Värske Rõhk
Müürileht

Leia veel huvitavat lugemist