Jüri Kass
-
EKA ANIMAOSAKONNA ANIMA OTSINGUIL
EKA animatsiooniosakond saab tänavu 18-aastaseks. Selle aja jooksul on osakonnas palju muutunud. Vahetunud on juhtkond, endistest õpilastest on saanud õpetajad, joonisfilm on kolinud paberilt arvutiekraanile ning suurenenud on 3D-animatsiooni osatähtsus.…
-
ANIMATSIOONIST ON MÕTTEID
Õigluse otsinguil Punane vaip, lõppematud, pimestavalt eredad kaamerate välgud, tormilised ovatsioonid ja suur huvi režissööride, näitlejate ja teiste filmitegijate vastu. Vaid mängufilmitegijate vastu, mitte animatsiooni. Huvitav ja paradoksaalne, sest… Ma…
-
ANIMATSIOON POLE NII JUBE
Mis see nüüd ikkagi on? Ei saa aru Animatsioon on tohutult kirju ja mitmekülgne nähtus, mida on raske üheselt määratleda. Kust üldse algab animatsioon, kus ta lõpeb? Enamus inimesi ütleksid…
-
ADAPTATSIOONI NÄITED EESTI ANIMATSIOONIS
Adaptatsioon on animatsioonis üks huvitavamaid kaasamõtlemise ja koostöö vorme. Ühelt poolt on see austusavaldus alusteksti loojale, teisalt võimaldab alusteksti mõtestatud edasiarendust. Adaptatsioon annab võimaluse kaasajastada ja märgata teoseid, mis muidu…
-
LOODUSE JA TEHNOLOOGIA SÜMBIOOS EESTI ANIMATSIOONIS
Animatsiooni mõiste on tugevalt seotud animismi ehk hingeusuga. Samuti animatismiga, mille järgi kõigel on vägi ning mille tõttu kõik on elus. Animatsioonis on see kindlasti võimalik. Animaator on jumal, kes…
-
The Academy of Motion Picture Arts and Sciences will present a new digital restoration of “Who Framed Roger Rabbit” in celebration of the film’s 25th anniversary on Thursday, April 4, at 7:30 p.m. at the Samuel Goldwyn Theater in Beverly Hills. Pictured: Roger Rabbit and Bob Hoskins in WHO FRAMED ROGER RABBIT, 1988.ANIMATSIOON KUI MEEDIUM, MITTE KUI ŽANR
Külastades erinevaid filmiteemalisi veebilehti (nt Letterboxd, Imdb jne) ja muuseume või ka inimestega niisama rääkides olen märganud, et animatsiooni mõistetakse pigem žanri kui meediumina. Populaarses kasutuses kirjeldab žanr kirjanduse, muusika …
-
ENN SÄDE FOTOALBUM 45
Vaata kui huvitav: paljud tulevad läbi filmiklubide! Minu tulevane kolleeg ja filmikriitik Sulev Teinemaa sebib alguses TPI filmiklubis. Olav Neuland „sünnib” Tallinna filmiamatööride klubis. Isegi Vladimir Karasjov alustab Siberis Tomski…
-
Jaagul jääb palju asju pooleli, peaeksperdi-aastad on selles mõttes ju tagasilöök, mil ise filme teha ei saa. Poeg Johannes loodab koondada tema kirjatööd raamatuteks. Jõudu selleks!JAAK LÕHMUST MÄLETADES
Eestlased Cannes’i filmifestivalil. Karlo Fungi erakogu foto Jaak Lõhmuse ärasaatmisel ütles Riho Västrik vestluses, et juba on väga väheks jäänud neid, kel eesti ja maailma filmiajalugu veel rikkalt teadmistepagasis. Netist…
-
SEL AJAL, KUI OLIN MUJAL — MÕTTEID SANTARCANGELO TEATRIFESTIVALILT
Itaalias on juulikuus lämbe, gelato sulab paari sekundiga ja tilgub randmele, ritsikad siristavad nii valjult, et sõbraga rääkides peab veidi häält tõstma. Väikelinn on täis festivali nimesiltidega kuraatoreid ja kunstnikke.…
-
MUST VÄRV JA EESTI ANIMATSIOONI TEGELASKUJUD
Värv köidab tähelepanu, sellel on võime rahustada või ärritada ja selle abil saab saata vaatajale mõjuva sõnumi. Animatsioonis ei ole miski juhuslik, nii on ka värvivaliku küsimus oluline ja huvitav.…
-
KIRI „BALTOSCANDALILT”
Kaja ja Madis, Kuna teid sel aastal „Baltoscandalil” ei näinud, siis kirjutan teile sellest. Ega te väga paljust ilma ei jäänud. Ma ei ütle seda „Baltoscandali” festivalikorralduse kohta, vaid programmi…
-
MATI KÜTI „LABÜRINDI” VAATAMISEL TEKKINUD MÕTTED
Oli järjekordne eesti animatsiooni ajaloo loeng, vaatasime filme, viskasime mõne nalja, vahetasime mõtteid. Luubi all oli autor Mati Kütt. Millegipärast meenub mulle pärast seda loengut ikka ja jälle Küti film…
-
SOOVID ÄKKI KRUUSIKESE PUSKARIT, VEND?
Martin McDonagh, „Üksildane lääs”. Tõlkija: Peeter Sauter. Lavastaja: Tanel Jonas. Kunstnik: Pille Jänes. Muusikaline kujundaja: Peeter Konovalov. Valguskujundaja: Oskar Harding. Osades: Märt Avandi, Ott Sepp, Indrek Ojari ja Maris Nõlvak.…
-
FILMITEGEMINE ON MEELDIV KANNATUS
Anu-Laura Tuttelberg. Virge Vierteki foto „Töö oleks igav, kui poleks väljakutseid,” sõnab animafilmilavastaja ja nukumeister Anu-Laura Tuttelberg, kellel võttis viis aastat, et valmis saada poeetiline 11-minutine nukufilm „Linnud läinud”, mis…
-
BALTI JA EESTI MUUSIKA: EMOTSIONAALNE, RADIKAALNE JA ELUJÕULINE
Kolm aastat tagasi Balti muusika päevi (pandeemia tõttu veebiülekandes) jälgides mõtlesin sageli, kas mõistel ‘balti muusika’ on mingi kindel tähendus. Toona jõudsin järeldusele, et mitte. Sest eesti, läti ja leedu…
-
BALTI JA EESTI MUUSIKA PÄEVAD 2024
Algus TMK 2024, nr 7–8 ERSO/Roots/Power 26. aprillil Estonia kontserdisaalis Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, solist Valle-Rasmus Roots (tšello), dirigent Clement Power. Age Veeroosi kontsert tšellole ja orkestrile „Harpüia” (2024, esiettekanne)…
-
EKA anima
Teater. Muusika. Kino on läbi aastakümnete lennanud kotkana eesti kultuurimaastiku kohal, et teravdatud pilgul tabada tulevikutegijaid ja -suundumusi, et neid esile tuua ja kõrgustesse tõsta (rubriik „Persona grata”) ja viimaks…
-
VASTAB JĀNIS PETRAŠKEVIČS
Jānis Petraškevičs seismas oma poja Harijsega abikaasa Marta Veinberga kompositsiooni „Dandruff”ees Ola Foundationi galeriis Riias. Marta Veinberga foto Olen rõõmus, et sa, võtsid vastu kutse olla festivali „Afekt” 2023 üks…
-
KUI ILLUSIOON VÕIB TOIMIDA TÕENA
Edward Albee, „Kes kardab Virginia Woolfi?”. Tõlkijad: Lydia Mölder ja Triin Sinissaar. Lavastaja: Andrus Vaarik. Kunstnik: Kristjan Suits. Valguskunstnik: Margus Vaigur. Muusikaline kujundaja: Markus Robam. Grimmikunstnik: Aimi Etverk. Osades: Carita…
-
PERSONA GRATA BIRGIT LANDBERG
Ma olen Birgit, keda motiveerivad mingid mõtted ja kelle tööks, kummalisel kombel, on nende mõtete realiseerimine koos teiste inimestega. Birgit Landberg lõpetas TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 2015. aastal lavastajana. Sestpeale ongi…
-
MTÜ FILMIUURIJATE SELTS LOOMISE KUTSE
Hea sõber ja kolleeg, Tallinna Ülikoolis toimunud 1. Eesti humanitaarteaduste aastakonverentsil aset leidnud filmiteaduste ümarlaua taga kohtus Teisi Ligi kutsel üks väike seltskond inimesi, keda ühel või teisel põhjusel…
-
TURANDOT TEATRIS NING EESTI JA KOGU MAAILMA MUINASJUTTUDES
Vanemuise suures majas esietendus käesoleva aasta 13. aprillil Giacomo Puccini ooper „Turandot”. Siinse kirjutise eesmärk on lühidalt tutvustada varasemaid „Turandoti” lavastusi ja nende retseptsiooni Eestis, kirjeldada „Turandoti” põhimotiive, arutleda Turandoti…
-
GIORGIO MADIA ja MAARJA MEERU EKSOOTIKA
Giacomo Puccini/Franco Alfano ooper „Turandot”. Libretistid: Giuseppe Adami/Renato Simoni. Muusikajuht ja dirigent: Risto Joost. Dirigent: Endel Nõgene. Lavastaja, koreograaf ja valguskunstnik: Giorgio Madia (Itaalia). Kunstnik: Maarja Meeru. Peakoormeister: Aleksandr Bražnik.…
-
Muusika enne giljotiini: Bütsants ja gregorianica
Millal ometi lõpetatakse sõnaühendi „vanamuusika” kasutamine? Schönberg — see on juba vana muusika. Ajalooline aeg tuleb ära muuta. Tuhandet aastat ei tohi ühte hunnikusse kokku lükata. Andrei Volkonski …
