
Kaljo Kiisa viimane film „Suflöör” (1993) on üks 1990. aastate mõtlemapanevamaid eesti filme. Mitte üheselt mõjuvamaid ja suurt publikuhulka kõnetavamaid, seda kindlasti mitte. Kuid üks vastandlikke reaktsioone tekitavamaid linateoseid kindlasti.…

Kaljo Kiisa loomingut on aegade jooksul vaagitud üksjagu, tänuväärselt ja põhjusega. Andres Laasik kirjutab elulooraamatut „Kaljo Kiisk. Ikka hea pärast” (2017, Ekspress Meedia) tutvustades nii: „Kaljo Kiisa jälg eesti filmikunstis…

Kaljo Kiisa filmiloomingut on võimalik mõista kui järkjärgulist loomingulist teekonda, milles lavastaja otsib oma stiili ja väljendusvõimalusi nõukogude süsteemi tingimustes. Selle retke mõtestamiseks on viljakas toetuda kahele teoreetilisele vaatenurgale —…

Selle aasta 3. detsembril täitus sada aastat Kaljo Kiisa sünnist ja detsembrikuu TMK kinoosa ongi pühendatud talle. Enn Säde fotoalbumi nr 51 „„Kõigest ei peagi aru saama!” — Kaljo Kiisk.…

Pärnu poisina pole ma näinud Kaljot teatrilaval kasvõi kuulsat Tootsi tegemas, kuigi me mõnikord oma Koidula-kooliga ikka tegime teatridessante pealinna. Sedasi sai isegi „Deemon” Georg Otsaga Estonias ära vaadatud, küllap…

Selle aasta 21. juulil esitleti Tartus dokumentaalfilmi „Lindprii” (režissöörid Peeter Brambat ja Liina Keevallik) Vladimir Karasjovist — mehest, kelle loominguline vabadus Nõukogude Eestis lõppes sunnitud pagulusega ning kes taotles ametlikult…

(Algus TMK 2025, nr 10) Tantsitab seda va piirivalvurinolkiÜheksakümnendate eesti filmidesse ilmus tendents kujutada naist alama olevusena. Naisega tantsimine oli mehele alandav tegevus. Õige mees ei tantsi. Vastupidi, ta lükkab…

Heino Pars oli režissöör, kelle animafilmid on vaatajaid võlunud ja nende maailma rikastanud 1960. aastatest tänapäevani. Ükskõik, kas tema tähelepanu all olid mesilased, seened, motorollerid või naelad, andis ta oma ainevallale…

Tantsustseenid eesti filmides (Algus TMK 2025, nr 6 ja 7–8) Katku Jüri poeg tantsib ennast sinu talusse peremeheks 1970-ndatel muutus suhtumine tantsu taas positiivseks, kuid mitte enam primitiivsel tuljaku-kaerajaani tasemel.…

Brigitte Bardot’le (snd 28. IX 1934) kuulub kindel koht prantsuse filmikunsti ajaloos. Esimese staarina ületas ta kõik piirid, mõjutas tavasid ja moode, tekitades šokilaine kogu maailmas. Uued käitumisnormid tähistasid uusi…

Algus TMK 2025, nr 6 Tantsid partorgi pilli järgi Kui pärast Stalini surma muutusid kultuuriolud ENSVs üldiselt vabamaks ja filmegi hakati rohkem tegema, siis filmitegijate suhtumine tantsu muutus aina sallimatumaks.…

Algus TMK 2025, nr 6 Simm sirgub Simmiks Oma esimeses täispikas filmis, taas ajastudraamas ja ajaloofilmis „Ideaalmaastik” (1980; stsenarist Karl Helemäe, aluseks tema jutustus „Kevadkülvi volinik”), rebib Simm end…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.