Ajalugu
-
„Tulivesi”. Hilda — Epp Eespäev ja Alex — Jaan Tätte.Tõnu Talivee foto Filmiarhiivi kogustTANTSUSTSEENID EESTI FILMIDES
(Algus TMK 2025, nr 10) Tantsitab seda va piirivalvurinolkiÜheksakümnendate eesti filmidesse ilmus tendents kujutada naist alama olevusena. Naisega tantsimine oli mehele alandav tegevus. Õige mees ei tantsi. Vastupidi, ta lükkab…
-
HEINO PARS. POEETILISI NÄGEMUSI ANIMEERITUD MAAILMAST
Heino Pars oli režissöör, kelle animafilmid on vaatajaid võlunud ja nende maailma rikastanud 1960. aastatest tänapäevani. Ükskõik, kas tema tähelepanu all olid mesilased, seened, motorollerid või naelad, andis ta oma ainevallale…
-
„Miks see Toots sind rebis?” „Kevade”. Köster — Endel Ani ja Teele — Riina Hein.Kaader filmistMIKS SEE TOOTS SIND REBIS?
Tantsustseenid eesti filmides (Algus TMK 2025, nr 6 ja 7–8) Katku Jüri poeg tantsib ennast sinu talusse peremeheks 1970-ndatel muutus suhtumine tantsu taas positiivseks, kuid mitte enam primitiivsel tuljaku-kaerajaani tasemel.…
-
GODARD’I „PÕLGUS”, MALLE’I „ERAELU”, CLOUZOT’ „TÕDE” JA BARDOT
Brigitte Bardot’le (snd 28. IX 1934) kuulub kindel koht prantsuse filmikunsti ajaloos. Esimese staarina ületas ta kõik piirid, mõjutas tavasid ja moode, tekitades šokilaine kogu maailmas. Uued käitumisnormid tähistasid uusi…
-
MIKS SEE TOOTS SIND REBIS?
Algus TMK 2025, nr 6 Tantsid partorgi pilli järgi Kui pärast Stalini surma muutusid kultuuriolud ENSVs üldiselt vabamaks ja filmegi hakati rohkem tegema, siis filmitegijate suhtumine tantsu muutus aina sallimatumaks.…
-
JUMALIK INSIPIRATSIOON, LOOJA VABADUS JA DRAMATURGIA REEGLID II
Algus TMK 2025, nr 6 Simm sirgub Simmiks Oma esimeses täispikas filmis, taas ajastudraamas ja ajaloofilmis „Ideaalmaastik” (1980; stsenarist Karl Helemäe, aluseks tema jutustus „Kevadkülvi volinik”), rebib Simm end…
-
MIKS SEE TOOTS SIND REBIS?
Filmi ja tantsu vahel võib leida põhimõttelisi erinevusi, aga ka vähemalt sama suuri sarnasusi. Mõlemad põhinevad liikumisel. Mõlemad kätkevad endas loomingulist vabadust, kuid ka paika pandud reegleid. Aga nii tantsimisel…
-
JUMALIK INSPIRATSIOON, LOOJA VABADUS JA DRAMATURGIA REEGLID I
Tõnis Pilli üheksaminutises portree-, intervjuu- ja tudengidokis „Peeter Simm, räägime filmist” (2015) ütleb Simm otsekui oma kreedona: „Kunstiteost hinnatakse nende reeglite järgi, mis looja on endale seadnud, mitte nende järgi,…
-
MEREMEHED, KRIMINAALID JA ROKKARID
Filmis „Metskapten” (1971, režissöör Kalju Komissarov) seilab laev Fortuna. Pildil Fortuna madruste tätoveeringute kavandid. Kunstnik Jüri Arrak. Eesti Ajaloomuuseum Tänu tätoveeringute populaarsusele on neid võimalik tänapäeval märgata inimeste argielus, mistõttu…
-
VANA KULD VI. „KEEGI EI TAHTNUD SURRA” (1966) JA BRUNO O’YA. METSAVENNAD VERSUS BANDIIDID
„Keegi ei tahtnud surra”. Tehtud Leedus 1965./1966. aastal, režissööriks ja stsenaristiks Vytautas Žalakevičius. Filmil on Eestigagi väga tugevad sidemed. Teist peaosa Banionise Vaitkuse kõrval mängib meie mõistatuslik Bruno O’Ya, kes…
-
TPI FILMIKLUBI KUI UNIKAALNE KULTUURIFENOMEN
Näitus Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu klaasgaleriis 14. november 2024 – 31. jaanuar 2025 Tallinna Tehnikaülikooli muuseumi klaasgaleriis toimus 14. novembril 2024 TPI Filmiklubi tegevusele pühendatud näituse „TPI Filmiklubi. Keelatud filmid” pidulik…
-
CORTINA D’AMPEZZO 1956 JA OLÜMPIAFILM
„Vertigine Bianca”, 1956. Režissöör Giorgio Ferroni. 1. 2026. aasta XXV taliolümpiamängude korraldajateks valiti teatavasti Milano ja Cortina d’Ampezzo. Rahvusvaheline Olümpiakomitee otsustas nende linnade kasuks 2019. aastal. Põhja-Itaalias Dolomiitides asuv Cortina…
