Artiklid
-
GRIMM — KUNST VÕI KÄSITÖÖ?
Räägime korraks grimmist. Sellest grimmist, mis aitab näitlejal saavutada kehastatava tegelase välimust, luua karakterit. Tänase seisuga ei ole grimmist eesti keeles peaaegu et kirjutatudki. Mõni üksik viide või lõiguke artiklites,…
-
MIKS JA KUIDAS KOLLEKTIIVSELT KUREERIDA?
Augustis 2023 tähistasime rahvusvahelise etenduskunstide festivali „SAAL biennaal” 20. sünnipäeva. Erinevate asjaolude kokkulangemise tõttu otsustasime, et kureerime festivali kollektiivselt, see tähendab üheksa Kanuti Gildi SAALi töötajaga1. Vaatamata sellele, et etenduskunstide…
-
UUS LAINE: TEATRIS TRAGÖÖDIA, KINOS DOKK
ETV 25. jaanuari kultuurisaates „OP” arutlesid saatejuht Owe Petersell ja festivali „DocPoint” korraldaja Filipp Kruusvall eesti dokumentaalfilmi edu üle ning meenutasid, et juba viimased kolm aastat on ka näiteks Neitsi…
-
RÄNNAKLAVASTUSED LINNARUUMIS — MIS, KUIDAS JA MIKS?1
Viimastel aastatel on olnud märgata tõusu linnaruumis tehtavate rännaklavastuste arvus. Alates 2020. aastast on välja tulnud 3–4 uuslavastust aastas, enne seda oli see 1–2, kui üldse.2 Paraku ei saa avaliku…
-
SÜGAV(ÜKS)KÕIKSUS
Kirjatüki autoritel Henri Hütil ja Kärt Koppelil on kummalgi oma seos süvahängiga. Kärt Koppel (K. K.): Ma vist olengi „kõrgharitud süvahängija”, sest kui mõtlen sellele, millist meetodit Ruslan Stepanov…
-
NÄHTAV NALI KUI NÄHTAMATU VÕITLUSVAHEND
Eestlasi peetakse religioonikaugeks rahvaks, samas näitab meie suur esoteerikahuvi alateadlikku arvamust, et „kas nüüd just Jumal, aga „midagi” peab seal ikka olema”. Taas on uudiskünnise ületanud ka arutelu usundiõpetuse üle…
-
ABSURDITEATER KUI KRIISIÜHISKONNA PEEGEL
Nüüdisaja ühiskondlikud kriisid võimaldavad näha tugevat paralleeli 1950. aastate absurdidraama tegelaste ja kesksete teemade ning tänapäeva lääne inimeste ambivalentsete kehaliste kogemuste ja meeleseisundite vahel. Absurdidraamas käsitletakse teemasid nagu elu, surm,…
-
EPIFENOMEN NIMEGA ANSAMBLIMÄNG
Kui ma 2021. aasta sügisel ansamblimängu teemal magistritööd1 kirjutama asusin, tundus ainuõige võtta vaatlusaluseks koosluseks Ekspeditsiooni ja Von Krahli teatri ühine trupp. Suuresti NO99 või Von Krahli teatri taustaga näitlejatest…
-
KUIDAS AVARDADA KRIITIKU HINGE?
Hiljutises ERRi kultuuriportaali „ID”-rubriigi intervjuus tundis Pääru Oja puudust metakriitikast, vaatepunktist, mis meie suhteliselt juhuslikku kriitikapilti mõtestaks ega laseks kinnistuda kriitik-jumala hoiakul.1 Ma pole ehk päris nõus intervjuust kõlama jäänud…
-
KULTUUR MEEDIALE: NAGU SHAE TYRIONILE?
Ma ei kirjutanud meelega sellele loole liidi. Sest kuidas kirjutada liidi millelegi, mis räägib lihast ja verest ja vaimust ja värgist? Kui te ei loe siit neid lauseid, siis on…
-
EGA MINA KA TEA, KUIDAS SAAKS VÕI PEAKS
Mu hea sõber ütles, et sügisel on teatrite tänavuse aasta mängukavasse lisandumas juba kolmas „Kolm õde”. Mõtlen, et miks. Huvitav, palju neid veel kümne aasta peale kokku tuleb? Ja huvitav,…
-
MÕTISKLUS PÜHADUSE TÄHENDUSE ÜLE KUNSTIS
Enriko Mäsak Agiña kiviringis Baskimaal Lesakas. Xabier Laka Antxustegi foto Võiks arvata, et pärast seda, kui postmodernism on tähenduste teerulliga kõigest üle sõitnud, pole järelejäänust suurt midagi loota. Kõige vähem…
-
PÜHADUSE VÕIMALIKKUSEST TEATRIS
Viimasel ajal võib eesti teatris täheldada huvi tõusu religiooni vastu. Eks igasugune rituaaliuuring ole ju teatrile ikka omane olnud: spekuleeritakse teatri pärinemise üle erinevatest kultustest, samuti on religioosne temaatika ühel…
-
KUS VOORUS VALITSEB JA AU EI LUURA OHT…
Siinne visandlik vastukaja lähtub Ott Aardami kahest rollist Theatrumi lavastustes: Vincentio, hertsog William Shakespeare’i näidendist „Mõõt mõõdu vastu” (2023) ja Alceste, Célimène’i austaja Molière’i „Misantroobist” (2011), mõlema lavastaja Lembit Peterson.…
-
INIMESE LOOMINE DRAMATURGIAS1
Mõte sellel teemal rääkida tuli siis, kui mulle sattus kätte Essexi kloostri munkpreestri isa Nikolai Sahharovi raamat „Armastan, järelikult olen olemas”. Seal on Essexi kloostrist pärit pühaku Sofroni mõtted Kolmainsuse…
-
MÄLUTEATER AJALOOSÜNDMUSTE MÕTESTAJANA
Mäluteater žanrina võimaldab meil ajaloosündmusi mõtestada, ühtlasi näib see olevat heaks indikaatoriks, näitamaks, milliste teemadega peame ühiskonnas veel tegelema ja kus paiknevad meie valupunktid. Kahte Kivastiku teatriteksti analüüsingi mäluteatri ilminguna,…
-
VALGUS, VARJUD JA VAATAJA KUJUTLUSVÕIME. MILLES SEISNEB KELLERTEATRI FENOMEN?
Tallinna vanalinnas, Uue tänava lõpus on juba peaaegu kolm sajandit püsinud püssirohuait, mille võlvide all on hoitud nii hävitavat laskemoona kui ka hingepaitavat kunsti. Viimased neli aastat on kultuurimälestiseks tunnistatud…
-
MITUT AJALOOLIST EESTI NAIST SA TEAD?1
Parafraseerides Kaija M Külma uuslavastust „Lilli”: Mitut ajaloolist eesti naist sina tead? Lydia Koidula ja… ongi kõik? Oli vist selle talve kõige külmem õhtu, kui jalutasin läbi jäise Tartu kesklinna…
-
NÄITLEJA HÄÄL JA KÕNE RUUMIS
(Algus TMK 2023, nr 3) Pärast taasiseseisvumist on eesti teater ja teatripedagoogika hakanud tihedamalt kokku puutuma lääneliku, angloameerika teatritraditsiooniga. Kultuuridevahelist lähenemist häälepedagoogikale uuriv lavastaja ja hääleõpetaja Tara McAllister-Viel viitab…
-
NÄITLEJA HÄÄL JA KÕNE RUUMIS
Käesolevas artiklis teen kokkuvõtte oma loovuurimuslikust doktoritööst „Mentaalsete ülesannete täitmise mõju näitleja hääle ja kõne omadustele” (juhendajad Allan Vurma ja Anne Türnpu). Uurimuse lähtepunktiks oli minu isiklik teekond oma häälekvaliteedi…
-
LOOMINGULISEST BEEBIST AGENTSE TEATRIVAATAJANI
Beebidele suunatud teater on üllatuslik: viid oma pooleaastase lapse etendust vaatama, aga tema ronib lavale etendust andma. Noortele suunatud teatris on beebide teatriga võrreldes vähem omaalgatuslikku agentsust, mis ei tähenda,…
-
AUTENTSUSE EFEKTI LOOMINE DOKUMENTAALDRAAMAS
See artikkel sai alguse probleemist, mis ärgitas mind tegema doktoritööd pealkirjaga „Kirjutada inimesi: kogukondade uurimine ja dokumentaalteatri loomise vahendid dramaturgi töös”1. Nimelt olin aastaid tagasi seotud dramaturgina kahe lavastusega, mis…
-
PSÜHHOLOOGILINE REALISM KUI AVAMATA AVANGARD
Ehkki möödunud teatriaasta andis meile mitu huvitavat lavastust, ei tõusnud sellest eriti esile veel kauaks kõneainet pakkuvaid üksikteoseid. Pigem jäi see meelde üleminekute aastana, mil saime näha mingite protsesside elujõudu…
-
KUIDAS SAAKS PROJEKTILE TOETUST NII, ET KELLEGI ***** EI PEAKS IMEMA?
Kogu minu teadlik elu on keerelnud tantsu, muusika ja teatri ümber, nii koolis kui ka pärast seda, ja nõnda juba rohkem kui 30 aastat. On olnud publiku huvi, on olnud…
