Artiklid
-
KUIDAS AVARDADA KRIITIKU HINGE?
Hiljutises ERRi kultuuriportaali „ID”-rubriigi intervjuus tundis Pääru Oja puudust metakriitikast, vaatepunktist, mis meie suhteliselt juhuslikku kriitikapilti mõtestaks ega laseks kinnistuda kriitik-jumala hoiakul.1 Ma pole ehk päris nõus intervjuust kõlama jäänud…
-
KULTUUR MEEDIALE: NAGU SHAE TYRIONILE?
Ma ei kirjutanud meelega sellele loole liidi. Sest kuidas kirjutada liidi millelegi, mis räägib lihast ja verest ja vaimust ja värgist? Kui te ei loe siit neid lauseid, siis on…
-
EGA MINA KA TEA, KUIDAS SAAKS VÕI PEAKS
Mu hea sõber ütles, et sügisel on teatrite tänavuse aasta mängukavasse lisandumas juba kolmas „Kolm õde”. Mõtlen, et miks. Huvitav, palju neid veel kümne aasta peale kokku tuleb? Ja huvitav,…
-
MÕTISKLUS PÜHADUSE TÄHENDUSE ÜLE KUNSTIS
Enriko Mäsak Agiña kiviringis Baskimaal Lesakas. Xabier Laka Antxustegi foto Võiks arvata, et pärast seda, kui postmodernism on tähenduste teerulliga kõigest üle sõitnud, pole järelejäänust suurt midagi loota. Kõige vähem…
-
PÜHADUSE VÕIMALIKKUSEST TEATRIS
Viimasel ajal võib eesti teatris täheldada huvi tõusu religiooni vastu. Eks igasugune rituaaliuuring ole ju teatrile ikka omane olnud: spekuleeritakse teatri pärinemise üle erinevatest kultustest, samuti on religioosne temaatika ühel…
-
KUS VOORUS VALITSEB JA AU EI LUURA OHT…
Siinne visandlik vastukaja lähtub Ott Aardami kahest rollist Theatrumi lavastustes: Vincentio, hertsog William Shakespeare’i näidendist „Mõõt mõõdu vastu” (2023) ja Alceste, Célimène’i austaja Molière’i „Misantroobist” (2011), mõlema lavastaja Lembit Peterson.…
-
INIMESE LOOMINE DRAMATURGIAS1
Mõte sellel teemal rääkida tuli siis, kui mulle sattus kätte Essexi kloostri munkpreestri isa Nikolai Sahharovi raamat „Armastan, järelikult olen olemas”. Seal on Essexi kloostrist pärit pühaku Sofroni mõtted Kolmainsuse…
-
MÄLUTEATER AJALOOSÜNDMUSTE MÕTESTAJANA
Mäluteater žanrina võimaldab meil ajaloosündmusi mõtestada, ühtlasi näib see olevat heaks indikaatoriks, näitamaks, milliste teemadega peame ühiskonnas veel tegelema ja kus paiknevad meie valupunktid. Kahte Kivastiku teatriteksti analüüsingi mäluteatri ilminguna,…
-
VALGUS, VARJUD JA VAATAJA KUJUTLUSVÕIME. MILLES SEISNEB KELLERTEATRI FENOMEN?
Tallinna vanalinnas, Uue tänava lõpus on juba peaaegu kolm sajandit püsinud püssirohuait, mille võlvide all on hoitud nii hävitavat laskemoona kui ka hingepaitavat kunsti. Viimased neli aastat on kultuurimälestiseks tunnistatud…
-
MITUT AJALOOLIST EESTI NAIST SA TEAD?1
Parafraseerides Kaija M Külma uuslavastust „Lilli”: Mitut ajaloolist eesti naist sina tead? Lydia Koidula ja… ongi kõik? Oli vist selle talve kõige külmem õhtu, kui jalutasin läbi jäise Tartu kesklinna…
-
NÄITLEJA HÄÄL JA KÕNE RUUMIS
(Algus TMK 2023, nr 3) Pärast taasiseseisvumist on eesti teater ja teatripedagoogika hakanud tihedamalt kokku puutuma lääneliku, angloameerika teatritraditsiooniga. Kultuuridevahelist lähenemist häälepedagoogikale uuriv lavastaja ja hääleõpetaja Tara McAllister-Viel viitab…
-
NÄITLEJA HÄÄL JA KÕNE RUUMIS
Käesolevas artiklis teen kokkuvõtte oma loovuurimuslikust doktoritööst „Mentaalsete ülesannete täitmise mõju näitleja hääle ja kõne omadustele” (juhendajad Allan Vurma ja Anne Türnpu). Uurimuse lähtepunktiks oli minu isiklik teekond oma häälekvaliteedi…
