Novembrikuu on murranguline aeg aastaringis, mil tuulemöll murrab puid ja pimedus muserdab inimvaimu ning vabad hinged elustuvad hordidena valgusvihus kinoekraanidel. Loodusega kooskõlas olev uuenemistuhin mähib, sütitab ja sünnitab. EKA esimese kursuse animatsioonitudengite kevadised mõttekillud joonistavad eesti animatsioonimaastikule teeradu ja taipamisi. Nagu kärbes filmimaailma kosmoses. Animatsioon ehk hingestamine võib emana sünnitada uue elu. Kui anima on kättesaadav. Sädemest võib tõusta leek — kui on piisavalt ainest ja tuult. Animatsioon annab elule mõtte. Lootus on õhus.

Mait Laas, režissöör ja EKA animatsiooniosakonna õppejõud

 

Samal teemal

PERSONA GRATA MATTIAS MÄLK

„Esimesel sisseastumiskatsel animaõppesse sain null punkti, aga oli tore näha teisi omavanuseid noori sama asjaga tegelemas. Sain kohe aru, et…

ÖELDA VÕI MITTE ÖELDA

Kaljo Kiisa viimane film „Suflöör” (1993) on üks 1990. aastate mõtlemapanevamaid eesti filme. Mitte üheselt mõjuvamaid ja suurt publikuhulka kõnetavamaid, seda…

KALJO KIISK JA KOOLITUNNID

Kaljo Kiisa loomingut on aegade jooksul vaagitud üksjagu, tänuväärselt ja põhjusega. Andres Laasik kirjutab elulooraamatut „Kaljo Kiisk. Ikka hea pärast”…

KIISK KUI PRAKTIK JA LÄBIRÄÄKIJA —TEEKOND „HULLUMEELSUSENI”

Kaljo Kiisa filmiloomingut on võimalik mõista kui järkjärgulist loomingulist teekonda, milles lavastaja…
Teater.Muusika.Kino