Eesti varased joonisfilmid teeb eriliseks see, et nendest saab lõputult otsida erinevaid mõtteid ja sõnumeid, sest igal vaatamisel märkad uusi detaile. Selline korduvvaadatavus tagab neile ajaülesuse, rääkimata sellest, et paljud filmid omandavad tänapäeva geopoliitilises ja ühiskondlikus kontekstis uusi ja tabavaid tähendusi.
Üks sellistest filmidest on Avo Paistiku „Pühapäev”, mis valmis 1977. aastal. Film kujutab ühiskonda, kus masinad teevad tavapärased argitegevused inimese eest ära. Esmapilgul suudavad „Pühapäeva” masinad täita kõik inimese vajadused. Tehnoloogia paneb peategelase riidesse, toidab ja peseb teda, teeb tema eest trenni ja peategelane saab nautida isegi simuleeritud looduskeskkonda. Aga nagu ka Mati Undi teose „Sügisball” tegelased, ei suuda ta olla õnnelik üksnes seetõttu, et tema baasvajadused on rahuldatud. Inimene ihkab ikka midagi rohkemat, näiteks kontakti teiste inimestega ja eneseteostust. See vastuolu väljendub alles filmi lõpus, kui peategelane istub üksi õnnetult oma toas. Kuigi see probleem on alguse saanud juba industriaalajastu tulemisega, on see 21. sajandil jõudnud tehisintellekti arengu tõttu uuele tasemele.
Võiks ju eeldada, et kui meil oleks käepärast sarnane tehnoloogia nagu filmis „Pühapäev”, selline, mis teeks inimeste eest ära rutiinsed, ajakulukad ja igavad tegevused, oleks inimestel rohkem aega millegi loomiseks ja oma agentsuse kasutamiseks. Paraku on trend praegu vastupidine. Tehisintellekti kasutatakse eelkõige raha säästmiseks ja tulu suurendamiseks, mitte oma elu parandamiseks ja jõustamiseks. Tehisintellekti kasutatakse ka „kunsti” loomisel ja kirjutamisel ja nõnda saadetakse selge sõnum ka loomeinimestele: „Ärge raisake oma aega nauditavatele loomingulistele tegevustele, me laseme masinatel teha neid teie eest. Minge ja tehke midagi kasulikku.” Kasulikkuse all mõeldakse meedia või asjade ületarbimist, mis toob tulu suurfirmadele, või igavat korporatiivset tööd.
Selle teemaga haakub „Pühapäevas” ilmekas episood, kus tegelane siseneb ekraanidega täidetud ruumi; ekraanid näitavad kiireid videoid ja reklaame. Meie kaasaja kontekstis saab siin kergesti tõmmata paralleeli näiteks TikTokiga, kus video pikkus on keskmiselt 20–40 sekundit, kusjuures inimesed veedavad ühe kuu lõikes TikTokis aega keskmiselt 34 tundi1. Selline meedia tarbimine ei tee inimest õnnelikuks, pigem muudab ta apaatseks, väsinuks ja jõuetuks ning raiskab aega. Seega kasutab sotsiaalmeedia algoritmide tehnoloogiat oma kasu suurendamiseks, aga samas ka inimese elu rikkumiseks, sest algoritmid teavad täpselt, millised videod kellelegi meeldivad, ja see võib osutuda sõltuvust tekitavaks.
Tehnoloogia negatiivsed mõjud ei ole aga alati sirgjoonelised ja koheselt mõistetavad, mõned tagajärjed ilmuvad alles pikema protsessi jooksul. Näiteks mõju keskkonnale. „Pühapäevas” pole peategelase elukeskkonda enam peaaegu midagi looduslikku alles jäänud. Linn on hall ja mõttetu, peategelase tuba on hall kast ja iga liikuv asi on masin, isegi kärbes on masin. Sellest võib järeldada, et Paistiku kujutatud tulevikumaailmas on inimkond tehnoloogiat arendades looduse täielikult hävitanud, looduse nautimiseks saab ta kasutada veel vaid simulatsiooni. See on üsna realistlik tulevikuvisioon, sest juba praegu kasutab tehisintellekt oma infrastruktuuri säilitamiseks kuus korda rohkem vett kui terve Taani riik ja kümme korda rohkem elektrit kui tavaline Google’i otsing.2 Tuvalu riik plaanib aga endast virtuaalse versiooni loomist, kuna kliimamuutuse tõttu võib umbes seitsmekümne aasta pärast terve nende maa olla uppunud.3 Tehnoloogial on reaalne võim võtta inimeselt võimalus nautida maailma eri paikade loodusilu ja sundida inimest aina rohkem endast sõltuma. Säärasele isetekitatud probleemile pakub ta vastuse virtuaalsete maailmade kujul.
Siiski ei saa tehnoloogia abil kõiki temast tulenevaid probleeme lahendada ja nõnda ei saa ka inimene täielikult kohustustest vabaks. Filmi jooksul jälitab peategelast üks tehislik kärbes ja pole täpselt teada, kas selle tegid inimesed või on ta hoopis masinate jäänustest tekkinud kõrvalmõju. Olgu sellega kuidas tahes, hoolimata oma päritolust peategelast ta segab. Masinad peategelase ümber proovivad tehiskärbest maha lüüa, aga lõpuks suudab siiski vaid inimene temast jagu saada. Inimesed võitlevad juba praegu „tehniliste kärbestega”, milleks on näiteks tehisintellekti vead ja hallutsinatsioonid.4 Loodetakse, et kui mõne töö jaoks kasutatakse tehisaru, saab töö kiiremini valmis, aga tihtilugu läheb vastupidi. Kuna tehisaru antud infole on vaja teha pikk kontroll, kulub sellega töötades mõnele ülesandele rohkem aega, kui kulunuks tööle tehisaru kaasamata. Loomulikult ei tee kõik nõutavat hilisemat andmekontrolli, mis võib omakorda tuua kaasa mitmeid probleeme. Näiteks suudab tehisaru küll programmeerida, aga teeb seda optimeerimata ja loetamatul viisil, mis muudab masina vigade parandamise raskeks ja ajamahukaks.5 Nii kaotavad inimesed suure osa oma ajast ja jõust, lootuses vabaneda tööst.
Kui tehnoloogia peamiseks eesmärgiks jääb ainult kasu suurendamine ja tööaja vähendamine, võib inimkond jõuda maailmani, mida Paistik oma filmis kujutab. Loodus hävitatakse ja inimeste vaba aeg kulub meedia tarbimisele, masinate vigade parandamisele ning pühapäeviti simulatsioonides olemisele. Sellist asjade käiku saab vältida ainult siis, kui tehnoloogia arendajad keskenduvad inimkesksele disainile, keskkonnasäästlikkusele ja oma toodangu eetilisusele.
Viited:
1 Damaris Hinga. Time Spent on TikTok Statistics: How Many Hours Are We Scrolling? — Cropink, 31. III 2025. — https://cropink.com/time-spent-on-tiktok-statistics
2 AI has an environmental problem. Here’s what the world can do about that, — UN environment programme, 21. IX 2024. — https:
//www.unep.org/news-and-stories/ story/ai-has-environmental-problem-heres-what-world-can-do-about
3 Nick Kelly, Marcus Foth. This Entire Country Is Uploading Itself to The Metaverse. — Sciencealert, 17. XI 2022. — https://www.sciencealert.com/this-entire-country-is-uploading-itself-to-the-metaverse
4 Yujie Sun, Dongfar Sheng. AI hallucination: towards a comprehensive classification of distorted information in artificial intelligence-generated content. — Humanit Soc Sci Commun 11, 1278; 27. IX 2024. — https://www.nature.com/articles/s4159 9-024-03811-x
5 Mike Vizard. Survey: AI Tools are Increasing Amount of Bad Code Needing to be Fixed. — DevOops, 10. I 2025. — https://devops.com/survey-ai-tools-are-increasing-amount-of-bad-code-needing-to-be-fixed/
