Jüri Kass
-
ABSURDITEATER KUI KRIISIÜHISKONNA PEEGEL
Nüüdisaja ühiskondlikud kriisid võimaldavad näha tugevat paralleeli 1950. aastate absurdidraama tegelaste ja kesksete teemade ning tänapäeva lääne inimeste ambivalentsete kehaliste kogemuste ja meeleseisundite vahel. Absurdidraamas käsitletakse teemasid nagu elu, surm,…
-
FANTAASIARIKAS LUGU HOOLEST JA ARMASTUSEST
Eva Koff ja Indrek Koff, „Laste hotell”. Lavastaja: Mirko Rajas (Eesti Noorsooteater). Kunstnik: Anni Rajas (Eesti Noorsooteater). Liikumisjuht: Maryn-Liis Rüütelmaa. Helilooja: Mihkel Kuusk. Valguskujundajad: Fredi Karu ja Mari-Riin Paavo. Osades:…
-
KUNSTNIKUFILM: FILMIKUNST VÕI GALERIIKOGEMUS?
Kuidas eristuvad kunstnikufilmid traditsioonilisest filmikunstist? Mis on selle žanri väljakutsed ja potentsiaal Eestis? Eesoleva Tallinna Fotokuu kunstikufilmide programmi raames jagab eesti filmitegija, kunstnik ja kuraator Piibe Kolka oma kogemusi ja…
-
EESTI ANIMATSIOONI KÄTTESAADAVUS
Eesti animatsioonipärand on väga rikas. Ent sellega kaasneb ka suur probleem — tavalisel inimesel on neid filme leida peaaegu võimatu. Minul tekkis huvi animatsiooni vastu tänu ameerika multikatele, mida olen…
-
EMA TEGELASKUJU EESTI ANIMATSIOONIS
Ilukirjanduses on emafiguuri tihtipeale mõistetud kui kedagi, kes pakub ümbritsevatele tegelastele emotsionaalset, vaimset või isegi füüsilist kaitset. Meil on lihtne tuvastada universaalseid sotsiaalseid ja kultuurilisi omadusi, mis on seotud Ema…
-
KÄRBSED EESTI ANIMATSIOONIS TEGELASTENA JA METAFOORINA
Kärbes. Kujutan ette, kuidas mikroskoopilised mustad karvased jalad on liikunud prügikastist loomakorjusele, siis aknalauale ja sealt edasi taldrikule, minu soojale suhkrusaiale… Kuid alati tunneb killuke minust kärbsepiitsa haarates süütunnet. Võib-olla…
-
ALATEADLIKUD MÕJUTUSED, MIS SUUNASID ÕPPIMA ANIMATSIOONI
Kodus, kus ma üles kasvasin, võis alatihti kuulda köögist hõikeid: „Julia!”, „Viktor!” — armsad hellitusnimed, mille mu vanemad teineteisele olid andnud. See nali ei kestnud mitte päevi ega kuid, vaid…
-
Sissejuhatuseks neljale järgnevale miniesseele
Novembrikuu on murranguline aeg aastaringis, mil tuulemöll murrab puid ja pimedus muserdab inimvaimu ning vabad hinged elustuvad hordidena valgusvihus kinoekraanidel. Loodusega kooskõlas olev uuenemistuhin mähib, sütitab ja sünnitab. EKA esimese…
-
VIIBIMINE JA VABANEMINE. LIIS NIMIKU LÄBITUNTUD PÄIKESEAEG
„Päikeseaeg”. Režissöör: Liis Nimik. Stsenaristid: Liis Nimik ja Anti Naulainen. Operaator: Erik Põllumaa. Operaatori assistendid: Ott Tiigirand ja Sten-Johan Lill. Produtsendid: Edina Csüllög ja Liis Nimik. Helirežissöör: Israel Bañuelos. Helioperaatorid:…
-
AEG HOO PEAL
1. Kui küsida, milline on 21. sajandi läänemaailma inimese suhe aja ja metafüüsikaga, tuleb meil tõdeda Tõnissoni kombel, et „õieti polegi teist”. Tänapäeva inimene elab teaduseusus ja metafüüsikale selle kõrval…
-
KRIISI MÕJUD TEATRI- JA FILMIKUNSTIS
Prillid ninal, on kriitikud otsinud kriiside kajastumist nii teatrist kui filmist. Kusagilt peavad need mõjud ju ometi välja paistma. Kõigepealt koroonakriis, siis Venemaa sissetung Ukrainasse, nüüd siis Hamasi–Iisraeli konflikt, tagatipuks…
-
SÜMBOLISTLIK „CYRANO”
Eino Tambergi ooper „Cyrano de Bergerac”. Libreto: Jaan Kross Edmond Rostand’i näidendi alusel. Muusikajuht ja dirigent: Risto Joost. Dirigendid: Martin Sildos ja Taavi Kull. Lavastaja, kostüümi- ja lavakujundaja ning valgus-…
-
ORIGINAALSUSEST JA PIRAATLUSEST PSEUDO-IDA KULTUURITURUL: BALLETI „KORSAAR” VÄRVIKAS AJALUGU I
Käesolevat artiklit ajendas mind kirjutama „Korsaari” väga kirju ja rohkem anekdootidele kui faktidele tuginev ajalugu. Algupärasest „Korsaarist” on säilinud vähe, kuid seda esitatakse siiski klassikalise balleti kullafondi kuuluva teosena, mainides…
-
VANA KULD IV. „VEELINNURAHVAS” (1970) JA „KARJALA RUNOD” (1970)
(Vt ka TMK fotonurk. Enn Säde fotoalbumid nr 29 ja 30) I „VEELINNURAHVAS”. DEBORA VAARANDI JA LENNART MERI FILMIMATK KARJALASSE Olen just valmis sättinud uued TMK fotonurga albumid, nr…
-
EPIFENOMEN NIMEGA ANSAMBLIMÄNG
Kui ma 2021. aasta sügisel ansamblimängu teemal magistritööd1 kirjutama asusin, tundus ainuõige võtta vaatlusaluseks koosluseks Ekspeditsiooni ja Von Krahli teatri ühine trupp. Suuresti NO99 või Von Krahli teatri taustaga näitlejatest…
-
ENN SÄDE FOTOALBUM 37. Doldrums ehk tuulevaikus. „Metskapteniga” Mustal merel
Sellele filmile sattumine on Filmivana mingi kentsakas apsakas, ausalt. 1971. aasta juunis olen paberite järgi veel Eesti Telefilmis ja lõpetan neljaseerialist „Lindpriid”. Poolteist aastat põnevat ja keerulist helitööd, neli täispikka…
-
ENN SÄDE FOTOALBUM 36. Kahe Antsu pildid
Üks piltnikest on siiski Hans, Hans Roosipuu. (Eraelus ikka ja jälle Roosipuu Ants. Näidake mulle tavaeestlast, kes hobust hhhobusena välja ütleb! Kui ta just professor Higgins pole.) Teine on sünnist…
-
VASTAB LAURIS GUNDARS
Lauris Gundars märtsis 2023. Harri Rospu foto Lauris Gundars on läti kirjanik, teatrilavastaja ja dramaturgiaõppejõud. Eesti publikule on ta tuntud koostööst Piip ja Tuut Teatriga: Gundarsi kirjutatud ja lavastatud on…
-
MART SAARE KLAVERIPRELÜÜDID — EESTI ALGUPÄRASE HELIKUNSTI MODERNISTLIK AVANG
Mart Saare (1882–1963) klaveriprelüüdide näol on tegemist omamaise hinnatud klassikalise klaveriliteratuuriga, mis on ilmunud trükis ja kuulatav paljude interpreetide tõlgenduses. Sellele vaatamata on helilooja prelüüdižanri loomeuurimusliku tervikkäsitluse käigus ilmnenud uusi…
-
PERSONA GRATA STEN HEINOJA
Sügisesele pööripäevale järgnes Sten Heinoja elus nädal, mil ta tähistas oma 30. sünnipäeva ja võttis vastu Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia sisuka rahvusvahelise kontserdihooaja eest. Sellele kõigele on eelnenud kaks…
-
HINGE JA VAIMU RADADEL II: VARJATUD POTENTSIAAL
Algus TMK 2023, nr 7–8 Tänavuste Eesti muusika päevade juhtlõnga „hing ja vaim” harutades sukeldun järgnevalt üksikteoste maailma festivali kahelt kõige rikkalikumalt kontserdiõhtult. Varju potentsiaal Teekonnal läbi käesolevate murranguliste…
-
SAMA NÄOGA SIPSIK
Eno Raua „Sipsik” on viimastel aastatel mitmel korral uuele elule äratatud, seda nii teatris, filmis, teles kui ka mujal, näiteks raamatu uustrükkidena. Iga uus versioon uues meediumis säilitab midagi originaalist,…
-
MEENUTADES HELIKUNSTNIKKU PROFESSOR JOHANNES PAULSENIT
13. augustil 2023 toimus Kadrioru lossis kontsert-üritus, mille ajendiks oli Eesti esimese, legendaarse viiuliprofessori Johannes Karl Paulseni viiuli ja poogna üleandmine Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiale. Väheke ajalugu, mõistmaks selle sündmuse…
-
REPLIIK. WAGNERI „TRISTANI JA ISOLDE” ETENDUSEST PIRITA KLOOSTRI VAREMETES
Birgitta festival 2023: Richard Wagneri ooper „Tristan ja Isolde”. Muusikajuht: Risto Joost. Lavastaja: Liis Kolle. Lavakujundus: René Jõhve, Lilja Blumenfeld ja Liis Kolle. Kostüümikunstnik: Lilja Blumenfeld. Valguskunstnik: René Jõhve. Videokunstnik:…
