Kino
-
Presidendid, klounid ja doping. Eesti dokiaasta 2025
Viimasel ajal on eesti filmidiskussioonis hakanud sisulist arutelu üha aktiivsemalt asendama lämmatavalt tumedad värvingud; keskendutakse rohkem nii inflatsiooni poolt püdelaks näritud rahastusele kui ka kinomonopoli seatud ebasoodsale leviturule. Ma ei…
-
VESTLUS MATTHEW BLAKEMORE’IGA: TEHISARU LUBADUSED JA OHUD LOOMEVALLAS
Matthew Blakemore augustis 2025. Matthew Blakemore on juhtiv briti tehisintellekti strateeg ja visionäär, tehnoloogiaekspert ning loomeinnovatsiooni nõustaja, kellel on üle kümne aasta kogemust TI arendamise ja rakendamise alal. Ta on…
-
PÖFFI BALTI MÄNGUFILMIDE PROGRAMM 2025
Tänavusel PÖFFil võistles Balti programmis üksteist mängufilmi. Oli tehtud oluline poliitiline otsus, et dokumentaalid võistlevad omaette võistluskavas, ja selline otsus on kindlasti kiiduväärne. Tundub tähtis ka märkida, et kõigi üheteistkümne…
-
JUHUSE KIMÄÄRNE MUUSIKA
Abstrakt Tagantjärele targana võib vist öelda, et valisin oma selleaastased PÖFFi filmid välja juhuslikult. Salajane tagamõte oli küll valida, kättesaadavuse piires, välja parimad (spoiler järgneb…), mis aga ei õnnestunud. Niisiis…
-
ALI ASGARI: Lepin sellega, mis võib filmitegemisega kaasneda, kui osaga oma tööst
Ali Asgari PÖFFil. Foto Mia Tohver/PÖFF Kõnelen stsenaristi, režissööri ja produtsendi Ali Asgariga tema loomingust ja iraani filmikunstist üldisemalt PÖFFi ajal. Festivalil osales Asgari „Põhjusega mässajate” võistlusprogrammi žürii liikmena ja…
-
PERSONA GRATA MATTIAS MÄLK
„Esimesel sisseastumiskatsel animaõppesse sain null punkti, aga oli tore näha teisi omavanuseid noori sama asjaga tegelemas. Sain kohe aru, et animamaailm sobib mulle,” ütleb Mattias Mälk, kes on nüüdseks selles…
-
ÖELDA VÕI MITTE ÖELDA
Kaljo Kiisa viimane film „Suflöör” (1993) on üks 1990. aastate mõtlemapanevamaid eesti filme. Mitte üheselt mõjuvamaid ja suurt publikuhulka kõnetavamaid, seda kindlasti mitte. Kuid üks vastandlikke reaktsioone tekitavamaid linateoseid kindlasti.…
-
Õppejõud Kiiska õnnitleb erialaeksami järel Maria Joffe.KALJO KIISK JA KOOLITUNNID
Kaljo Kiisa loomingut on aegade jooksul vaagitud üksjagu, tänuväärselt ja põhjusega. Andres Laasik kirjutab elulooraamatut „Kaljo Kiisk. Ikka hea pärast” (2017, Ekspress Meedia) tutvustades nii: „Kaljo Kiisa jälg eesti filmikunstis…
-
Kaljo Kiisk episoodilises rollis enda lavastatud filmis „Hullumeelsus”, 1968. Allikas: Enn Säde fotoalbum nr 51KIISK KUI PRAKTIK JA LÄBIRÄÄKIJA —TEEKOND „HULLUMEELSUSENI”
Kaljo Kiisa filmiloomingut on võimalik mõista kui järkjärgulist loomingulist teekonda, milles lavastaja otsib oma stiili ja väljendusvõimalusi nõukogude süsteemi tingimustes. Selle retke mõtestamiseks on viljakas toetuda kahele teoreetilisele vaatenurgale —…
-
Kaljo Kiisk novembris 2005. Harri Rospu fotoKALJO KIISA EBATAVALINE ELU
Selle aasta 3. detsembril täitus sada aastat Kaljo Kiisa sünnist ja detsembrikuu TMK kinoosa ongi pühendatud talle. Enn Säde fotoalbumi nr 51 „„Kõigest ei peagi aru saama!” — Kaljo Kiisk.…
-
Operaator Jüri Garšnek, vägesid juhatab Kaljo Kiisk. Kuressaares, või loomulikult Kingissepas, 1965. aastal. „Me olime 18-aastased” — Kaljo peiarlik film sinimustvalge lipuga!ENN SÄDE FOTOALBUM 51. „KÕIGEST EI PEAGI ARU SAAMA!” — KALJO KIISK. PEHMED MEMUAARID
Pärnu poisina pole ma näinud Kaljot teatrilaval kasvõi kuulsat Tootsi tegemas, kuigi me mõnikord oma Koidula-kooliga ikka tegime teatridessante pealinna. Sedasi sai isegi „Deemon” Georg Otsaga Estonias ära vaadatud, küllap…
-
Lindpriide” võtetel. Maur — Mikk Mikiver ja Meeri — Ada Lundver on lapsepõlvesõbrad. Mauril on raha vaja.EESSAARE AADUST KARASJOVINI. PANTOMIIMIST DOKTORI RINDADENI
Selle aasta 21. juulil esitleti Tartus dokumentaalfilmi „Lindprii” (režissöörid Peeter Brambat ja Liina Keevallik) Vladimir Karasjovist — mehest, kelle loominguline vabadus Nõukogude Eestis lõppes sunnitud pagulusega ning kes taotles ametlikult…
